Arvamusfestival on kui unikaalne koostööharjutus – lisaks suurele hulgale vabatahtlikele lööb korraldamisel kaasa üle saja organisatsiooni, neist pooled korraldavad arutelusid esmakordselt.
Arvamusfestival on üks omapärane nähtus, sest inimesi, kes saavad festivali korraldamise eest palka, vaat et polegi. Selle asemel on üle 200 vabatahtliku, kes panustavad oma aega ja energiat muude tööde-tegemiste kõrvalt. Ja on enam kui sada organisatsiooni, kes toovad festivalile oma teemad, mida peavad hetkel ühiskonnas oluliseks. Arvamusfestival ise korraldab 200st arutelust vaid kaheksa ehk vaid need, mis toimuvad Orualal.
“Kahepäevase festivali taga on enam kui sada organisatsiooni ja nende inimesed. Sealhulgas nii vabaühendusi, ettevõtteid, ministeeriume ja muid asutusi. Arvamusfestival saab toimuda vaid siis, kui organisatsioonidel on omapoolne soov ja huvi festivalil osaleda ning valmisolek üksteisega koostööd teha,” ütleb Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus, kelle meeskond sõelus talvel ja kevadel läbi üle 200 erineva arutelumõtte, mis erinevad inimesed ja ühendused veebruaris toimunud festivali ideekorjele saatsid. Et ideid, millest festivalil rääkida, pakuti välja rekordarvuliselt, otsustas festivali meeskond sarnaseid teemasid käsitlevad organisatsioonid panna koostööd tegema.
Üks energiat panustavatest ja teistega head koostööd tegevatest organisatsioonidest on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), mille kommunikatsioonijuht Epp Alatalu saatis tänavu talvel organisatsioonis välja e-kirja, kus innustas HITSA inimesi saatma mõtteid Arvamusfestivali ideekorjele. Kuna eelmistest aastatest oli HITSA inimestele festivalist jäänud mulje kui platvormist, kus käsitletakse ajakohaseid ja diskussiooni ärgitavaid teemasid, tundus loogiline osaleda ning oma mõtted saadeti teele.
„Varsti selgus, et meie teemad on olulised ja Haridusala kavas sees,” meenutab HITSA juhatuse liige Ene Koitla. HITSA inimesed rõõmustasid ja hakkasid plaane tegema ning siis selgus, et HITSA pikaajaline koostööpartner Väätsa Kool on samas suunas mõtlemas. Hoobilt otsustati jõud ühendada, istuti koos maha ja hakati kokku panema Arvamusfestivali digihariduse arutelude kava. „Digiharidus on üks hariduse topp-teemasid, sellest tuleb rääkida ja murda nii mõnedki müüdid,” põhjendab Koitla.
Kaks pead on ikka kaks pead, aga kolm ehk veelgi parem ja nii kaasati Eesti Õpetajate Liit, kes aitas mõtteid seedida ja pakkus välja, millised inimesed võiksid aruteludes osaleda. Koitla sõnul kasvaski sealt välja idee jagada ühist platsi, kus Õpetajate Liidu teemad on esimesel ning HITSA omad teisel festivalipäeval.
Aga nagu teleturu reklaamis – see pole veel sugugi mitte kõik! Selgus, et haridusteemadega seotud arutelude ettepanekuid tuli ka teistelt ideekorjele nõnda palju, et sellele valdkonnale otsustati pühendada suurem plats, kus mitu teemaala koos. Nõnda juhtuski, et HITSA sai osaks Õpioru arutelude ettevalmistamise võrgustikust, kus osaleb veel koguni kümme erinevat organisatsiooni, teiste seas Huvitav Kool, Tallinna Ülikool, Noored Kooli, Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus, Eesti Õpetajate Liit, SA Archimedes, SA Innove ja MTÜ Peaasi.
“Mõtteid ja tegusid ühendada oli lihtne,” tunnistab Koitla. “Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tehakse palju koostööd ja lumepalliefektina see koostöö aina tiheneb. Näeme, et head mõtted on sageli korraga üheaegselt õhus ja just koostöös ka elluviidavad.”
Hea näide on ka 21. sajandi Eesti pere teemaala, kus organisatsioonid tegid koostööd juba eelmisel aastal ja selle edukus innustas tänavu taas festivalile tulema. Lastekaitseliit võttis teemaala vedada ja teised korraldavad organisatsioonid (nagu näiteks Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus, MTÜ Lapse Huvikaitse Koda, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Pereteraapia Ühing) määrasid konkreetsed inimesed, kes nende rolli eest vastutavad.
“Igalt organisatsioonilt on üks esindaja, mina olen otsene kontaktisik festivalikorraldajatega ning teised ülesanded oleme omavahel ära jaotanud,” selgitab Kiira Gornischeff Lastekaitseliidust. Nii tegeleb üks organisatsioon tehnikaga, teine teemaala kujunduse, kolmas kommunikatsiooniga. Arutelu “Laps ja narko” loomisel konsulteeriti Tallinna Laste Turvakeskusega.
Gornischeffi sõnul on väga hea meel näha, et paljud teemad kattusid. “See tõendab teemade aktuaalsust, mistõttu mitmed osapooled koopereerusid ning korraldavad arutelusid koos,” leiab Gornischeff.
Ka Arvamusfestivalil kolmandat aastat Vallilmäe torni kõrval asuv Ettevõtlusala saab taas teoks paljude osapoolte koostöös.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – kelle roll on olnud kogu programm ilusti kokku punuda ja kõlama panna – näeb, et koostöö on sujunud väga hästi.
„Kõigil osalejatel olid teemad kenasti juba ette valmistatud ja läbi mõeldud, nii et kokkusaamised Tarbijakaitseameti, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Äripäeva, Arengufondi, Põllumajandusministeeriumi ja Soome Instituudiga sujusid väga konstruktiivselt ja tulemuslikult,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommunikatsioonijuht Maarja Loorents.
Lisalugu:
Arvamusfestival toimub tänavu juba kolmandat korda. Sel aastal on festivalil üle 200 arutelu, mis pakuvad mõtlemisainet nii hariduse, erinevate vähemuste, kultuuri, digitaalse tuleviku, julgeoleku, riigivalitsemise kui ka paljudel muudel teemadel. Lõviosa aruteludest toovad Paidesse festivali partnerühendused ehk saja organisatsiooni koostöös valmivad peaaegu 40 erinevat teemaala. Lisaks aruteludele on festivalil rikkalik kultuuriprogramm, mis rahuldab nii kirjandus-, teatri-, muusika-, kui ka filmihuviliste vajadused.
Arvamusfestival seisab selle eest, et kõlaks vaba, vastutustundlik ja iseseisev mõte. Festival pakub oma arvamuste ja mõtete avaldamiseks võimaluse kõigile juba 14.-15. augustil Paide Vallimäel. Aruteludes osalemine on huvilistele tasuta.
Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik. Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima?