Meie hulgas liigub ringi mitmeid inimesi, keda saab nimetada Arvamusfestivali fänniks. Lausa niivõrd suureks, et mõistlik on kasutada sõna “tulihingeline”. Iga festivalil osaleja on loomulikult omaette isiksus, aga siiski saab tõsiste festivalifännide kohta teha mõningasi üldistusi. Milline siis ikkagi on üks tõsine sõnarokkar?

Tõsine Arvamusfestivali fänn on valmistunud. Valmistunud igaks ilmaks ja igaks olukorras. Seetõttu on fännil kaasas nii kummikud, vihmakeep ja vihmavari, aga ka ujumisriided, plätud ja kübar. Õige Arvamusfestivali fänn ei lase end ilmast ega olukorrast segada, sadagu või pussnuge või lõõsaku kõrbekuumus. Igaks juhuks on kergemat sorti talveriided samuti kaasas. Ning muidugi seljakott. Kuhu siis ikka kõik vajalik kraam ära mahutada?

Arvamusfestivali fänn rokib festivali sümboolikat. Tal on kindlasti festivali särk, kõrvarõngad või kikilips ning ta tunneb end seejuures rõõmsalt, ootusärevalt ja rahvuslikult. Kui aga fänn Arvamusfestivali sümboolikat ei kanna, on ta väga mugavalt riides. Jalas on tal kindlasti tossud. Kuidas siis muidu kaks päeva aruteludel osaledes ja Vallimäel üles-alla kõndides ellu peaks jääma?

Lisaks meie kliima iseärasusteks valmistumisele on Arvamusfestivali fänn valmistunud ka aruteludel osalemiseks. Ta teab täpselt, millistel aruteludel ta osaleda tahab ning mingit ringiekslemist fänni poolt ei ole: fännil on ala ning ajakava lihtsalt väga hästi peas. Ja fänn tõepoolest osaleb aruteludel. Ta räägib kaasa, ta vaidleb, aga kui fänn on tagasihoidlikum, siis ta siiski mõtleb kaasa ja arutleb enda sees. Mingit lihtsat vegeteerimist fänn ei fänna!

Festivalile on oodatud kõik pereliikmed

Arvamusfestivali fänn suure tõenäosusega ei ole festivalil esimest korda. Kes teab, ehk on fänn käinud isegi Rootsi või Taani arvamusfestivalidel? Kohe kindlasti ei ole Arvamusfestivali fänn tulnud festivalile üksinda. Kaasas on perekond, kaasas on sõbrad ja kaasas on tähtsaim pereliige ehk koer (või äkki ka mõni muu lemmik?) Kes siis ikka oma kalli koera üksinda koju jätaks, kui Arvamusfestivalil on avatud koerte parkla? Kindlasti mitte Arvamusfestivali fänn, kelle jaoks festival on tõepoolest koguperesündmus, olgu pereliige noor, vana või suuremat sorti karvkattega. Festival ühendab meid kõiki!

Kui on keegi, keda sõnarokkarid kardavad, siis see on Murphy oma seadustega. Kuna me temast aga ümber ei saa, otsustasime kirja panna viis seadust, mis Arvamusfestivalil sajaprotsendilise tõenäosusega kehtivad. Siin nad on!

1. Lähed oma lemmikule arutelule aegsasti kohale, sätid end mugavalt istuma ning otsustad aja veetmiseks festivali kava üle vaadata. Selgub, et… sinu teine lemmikarutelu on täpselt samal ajal! See ei saa olla aus! Ega vahepeal ajamasinat leiutatud pole?
2. Festivaliks on erakordsel kombel lubatud ilusat päikesepaistelist ilma. Hurraa! Lõpuks saab kummikud ja vihmavarju minema visata! Kuni… esimese arutelu ajal hakkab vihma sadama. Mis lõppeb, ilmselgelt, pärast festivali viimase arutelu lõppu.
3. Osaled rõõmsalt arutelul, kõik on kõige paremas korras, kuni äkitselt ründab sind… köhahoog. Ja. See. Ei. Lõppe! Pead kaasosaliste huvides arutelualalt lahkuma. Muidugi just siis, kui arutelu on tuurid üles võtnud, osalised on äksi täis ja jutt muutub sensatsiooniliseks.
4. Suuremat sorti ürituse puhul on järjekorrad vältimatud. Küll söögikohtades, kergendamiskohtades… Ei tea küll ainult, miks sinu oma kõige aeglasemalt liigub (nagu ikka)? Sa ju ei ole oma jadas ometigi ainuke, kes aruteludele tahab jõuda?
5. Lõpuks ometi on käes need kaks toredat päeva, mil saab nautida sõnarokki ja vabadust! Suurepärane, et maisest elust ja asjadest viivuks lahti saab. Kuni… kohtad kõiki oma töökaaslasi. Ja ülemust. Lobisejatest sõbrannasid. Kaugeid sugulasi. Naabreid. Ei mingit vabadust! Aramusfestival meeldib kõigile!

Üle jääb ainult endale kinnitada, et Murphy seadused ei kehti, ja isegi kui kehtivad, siis festivalimelu need ju ometigi ei sega. Ilusat Arvamusfestivali!

Arvamusfestival laieneb tänavu Vallimäelt alla Paide keskväljaku ümber ning selleks, et kogu ala näeks välja ühtne ja ilus, on suure panuse andnud arhitektuuriajakirja MAJA toimetaja ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõud Katrin Koov koos EKA tudengitega.

“Praegu on mul elus selline periood, kus ma teen hästi mitut asja korraga,” ütleb Katrin, kes lööb tänavu aktiivselt kaasa Arvamusfestivali vabatahtlikuna. “Kui varem tegelesin põhiliselt projekteerimisega ja selle kõrvalt vähemal määral õpetamise ja kirjutamisega, siis nüüd on need kõrvaltegevused muutunud põhitööks. Aga see kõik on ikka seesama arhitektuur, lihtsalt praegu on esiplaanil eriala sünteesiv aspekt.”

Töid ja tegemisi Katrinil tõesti jagub: ta on õppejõud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas, arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja, õpetab lapsi Arhitektuurikoolis ja lõpuks ka projekteerib. “Projekteerimisest ei saa päris kõrvale astuda, sest sellega on nagu keeleoskusega – lähed rooste, kui ei praktiseeri” sõnab Katrin, kel tekkis sügavam side Arvamusfestivaliga eelmisel aastal, kui festivali eestvedaja Kristi Liiva pöördus sügisel EKA arhitektuuriteaduskonna poole mõttega, et festivalil kasutatavad varjualused ja ala tervikuna võiksid edasi kanda mõnusamat emotsiooni.

Mõte kaasata Arvamusfestivali ala ruumilisse planeerimisse Katrin ja tudengid ei tulnud Liival päris tühjalt kohalt. Kes mullu festivalil käisid, mäletavad ehk õhuliste purjedega Linnaruumi ala, mis paistis teiste alade seas kaugele silma. Ala korraldasid Arhitektide Liit koostöös EKAga ja see andis festivalimeeskonnale impulsi kutsuda arhitektid festivali planeerimispaati. Ikka selleks, et festivalikogemust kõigile osalejatele tulevikus veelgi meeldivamaks muuta.

Et Katrin õpetab EKAs maastikuarhitektuuri, tegigi Liiva talle ettepaneku koos teise kursuse tudengitega mõtiskleda selle üle, kuidas Vallimäge veelgi mõnusamaks festivalipaigaks muuta. Samal ajal juhendasid Martin Melioranski ja Paco Ulman EKAs neljanda kursuse tudengeid, kes hakkasid kavandama aruteluala paviljone.

“Kuna mulle endale Arvamusfestivali idee väga meeldib, olen ma valmis sellega ka oma vabast ajast tegelema,” sõnab Katrin, kelle eesmärk oli leida ruumilisi ideid, millest võidaksid nii Paide linn kui ka festivalil osalejad.

Mitmete tudengite tööst tuli välja, et Paide linnaruumi tuleks festivali ajal rohkem kaasata, et paraneks linna identiteet ja festivali ajal oleks liikumist ja tegevust ka mujal kui ainult Vallimäel. Tänavu laienebki festival keskväljakule kui ka Tallinna tänavale, juurde on tulnud noorteala, raamatuaed ja tantsulava, koostöös Ott Karuliniga tekkis idee kujundada peatänavast mängude allee.

“Arvamusfestival on avatud üritus, suurema ala kaasamine paneb terve linna festivali rütmis elama,” arvab Katrin. “Päris lõpliku festivaliala kujunduse annavad muidugi kõik osalejad ühisloominguna. Meie oleme andnud põhiidee, kuidas asi üldiselt võiks välja näha, edasine on avatud ja vabalt arenev protsess. Selline suunava iseloomuga kujundamine on hästi lahe ja teistmoodi kui arhitekti igapäevatöö, kus pead iga viimse detailini ära määrama, kuidas ja mida täpselt ehitada.”

Olulisemad kohad, millega Katrini tiim on tegelenud, on kohvikuala ja Oruala Vallimäel ning keskväljak ja peatänav. Võimalikult palju ülesandeid andis Katrin oma tudengitele, ikka selleks, et nad saaksid häid kogemusi ja praktikat. Iseennast peab ta selles protsessis pigem sünteesijaks, kelle ülesanne on vaadata, milliseid mõtteid oleks mõistlik edasi arendada.

Arhitektuuritudengitest on vabatahtlikena kaasatud Ivo Heinrich Arro, Ulla Katariina Alla ja Anna Liisa Saavaste. EKA IV kursuse kavandatud paviljone tänavu veel festivalil näha ei saa, kuid järgmisel aastal on need loodetavasti kenasti olemas.

Festival kui demokraatia mudel

“Kui inimesel on vähegi huvi ja tahtmist ühiskondlikel teemadel kaasa mõelda ja sõna sekka öelda, on Arvamusfestival selleks suurepärane formaat,” ütleb Katrin. Tema sõnul on Arvamusfestival kui demokraatliku ja avatud riigi mudel, kus inimestel on võimalus vabas õhkkonnas mõtteid vahetada. Katrini meelest ei pea kellelgi olema kohustust oma arvamust avaldada, piisab ka lihtsalt kuulamisest ja kaasamõtlemisest. “Kui aga inimesel on oma selge ja teistest erinev arvamus, siis on see ju huvitav ja võiks ikkagi välja öelda,” ütleb Katrin, “arutelude käigus sünnivad tihtipeale uued ideed.”

Arvamusfestivali selleaastastest teemadest on talle silma jäänud hariduse, keskkonna ja ühiskonna teemad. Huvipakkuvad on loomulikult ka arhitektuuri ja linnaruumi küsimused. “Aga just teiste valdkondade arutelud tunduvad sageli värskemad ja põnevamad. Võimalus saada uusi impulsse väljastpoolt oma eriala on väärtuslik ja arendav. Kindlasti huvitab mind see, kuidas lähevad käima keskväljaku ja Tallinna tänava tegevusalad,” sõnas Katrin festivaliootuses.

Foto: Müürileht

Kultuur ei sünni vaid pimedas teatrisaalis või kunstniku lõuendil, vaid kultuuri loomisesse saavad panustada kõik, ka nii-öelda tavalised inimesed. Selle üle, kes ja kuidas loovad kultuuri, arutletakse Arvamusfestivali Kultuurialal.

“Kultuuri loojad ei ole ainult kaunite kunstide esindajad,” selgitas Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid, kelle sõnul tuleb kultuuri vaadata laiemalt, näiteks ka inimkäitumise osana. Arutelu “Kes Eestis üldse teevad kultuuri?” tõstatab teema, millised on tavalise inimese võimalused kultuuri kujundamisel ning millal kultuur üleüldse sünnib. Selle korraldab Eesti Kultuuri Koda, mis asutati 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega isikud, kellel on soov mõjutada ja parandada Eesti kultuurielus ja ühiskonnas toimuvat.

“Kui vaadata kultuuri inimkäitumise osana, siis on iga eestlane meie kultuuri looja ja ka kandja, seda kasvõi läbi käitumiskultuuri,” sõnas Karilaid. Probleem on aga needsamad kaunite kunstide esindajad, kes võivad konkreetset teemapüstitust teisiti näha. Selleks, et tajuda erinevate kultuuriteemade omavahelist seotust ning näha, et kõigil on võimalus kujundada kultuuri, on kultuuritegijatel vaja arendada empaatilisust. Empaatia teemapüstitusega loodetakse arutelul osalejatele pakkuda uusi vaatenurki just kultuuri tegemiseks. “Iga inimene võib olla kultuuritegija,” leidis Karilaid.

Kultuuri alal tuleb juttu nii Eesti kultuuritegijate empaatilisusest, kultuuri sünnimomendist, soome-ugri maailma hetkeprobleemidest kui ka digitaalse kultuuripärandi ligipääsetavusest ja konkurentsivõimest. Ühtlasi tõstatakse küsimus religiooni mõjust kultuurile ja kultuuri loomisele.

Kultuurialal tuleb juttu ka Setomaast, mis on tänavu 25 miljonile soome-ugri rahva esindajale kultuuripealinn. Arutelu “No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?” käsitleb pärandi poolest rikaste soome-ugrilaste olukorda tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

“Kultuuripealinnaks olemisega on esile kerkinud paljud soome-ugri kultuuri jätkusuutlikkuse ja rikkuse teemad,” lausus arutelu moderaator, Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Arutelule ootatakse kõiki neil teemadel kaasa rääkima, lisaks osaleb arutelul ka kaks kuningat, ülemsootska Laaneots ja endine ülemsootska Aare Hõrn. Ei ole kahtlustki, et kultuurialal saab rikkalik seto kultuur vaid õitseda.

Arvamusfestivali kultuuriala sünnib MTÜ Eesti Kultuuri Koja, Soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Setu Kultuuri Fondi koostöös.

Kultuuriala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Kes Eestis üldse teevad kultuuri?
Kui oluline on teadvustada seoseid erinevate kultuuritasandite vahel? Kuivõrd peavad kultuuritegijad endas arendama empaatilisust, tajumaks kogu kultuurivälja vastastikkust seotust alates rohujuuretasandist kuni elitaristliku kultuurini? Samas ei ole kultuur midagi loomupoolest ühtset. Mistahes kultuuritegevuse üheks aluseks on uute piiride, ideede ja nägemuste ellukutsumine, mistõttu kultuur loomudasa tõrgub ennatliku nimetamise ja üleliigse mudeldamise ees.

Kes on Eestis kultuuritegija staatuses? Kas see on vaba ruum kõigile või on ta tegelikult harvaesinev komeet meie ühisteadvuses? Empaatilisusest sõltub ka väärtusliku äratundmine ja sellisena tunnustamine, sest uue esilekerkimist pärsivad harjumused, mugandumine ja tsunftimentaliteedi nähtamatu loor. Ehk teisisõnu, millal ja kuidas kultuur päriselt sünnib?

Moderaator: Joonas Hellerma.
Osalejad: pianist Ivari Ilja, TÜ Usuteaduskonna kirikuloo dotsent Urmas Petti, 2013 aasta kodanik Marju Kõivupuu.

14.30-16.00 No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?
Käesoleval aastal on Setomaa, Obinitsa soome-ugri maailma keskpunkt, 25-miljoni soome-ugri kultuuripealinn. Ugri-maailm on rikas pärandkultuuri poolest, mis on hoidnud rahvaste eneseteadvust, ent pakkunud ammutamisväärset ka interpreetidele erinevates loomemajandusvaldkondades. Millises olukorras on pärandi poolest rikkad soome-ugrid praegu? Kuidas tänapäevases globaliseeruvas, üheülbastuvas maailmas pärandit edasi kanda?

Moderaator: Annela Laaneots.
Osalejad: Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa toonud Aare Hõrn, hingelt ja vaimult soomeugrilane Rein Sikk ja kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.

17.00-18.30 Digitaalne kultuuripärand: kas ligipääs on konkurentsivõimeline?
Meie muuseumides-arhiivides-raamatukogudes leiduvat kultuuripärandit on digiteeritud juba aastaid (aga tööd jätkub ka veel aastateks). Arutame üheskoos selle üle, mis selle digitaalse varaga peale hakata, kuidas ja kes seda taaskasutada võiksid. Juba praegu on valdkondlikes portaalides (muuseumide muis.ee, Rahvusarhiivi Saaga, Rahvusraamatukogu digar.ee jt) avaldatud tohutus koguses materjali, mis on mingil kujul ligipääsetav, aga kas ka leitav ja kasutatav? Kuidas see kõik suudab konkureerida kõikvõimaliku muu digitaalse meelelahutusega?

Moderaator: tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.
Osalejad: meediaekspert Indrek Ibrus, Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna, vikipedist Raul Veede, IT-ettevõtja Tõnu Runnel.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava
Foto: photos.visitestonia.com

Eesti Energia toetab Arvamusfestivali, kuna peab oluliseks panustada ettevõtmisesse, mis arendavad inimeste mõtteerksust ja silmaringi, lootes, et sellised ettevõtmised muudavad Eesti paremaks.

„Olles energeetika valdkonnas Eestis liider – meil on oluline roll tööhõives ja riigi energiasõltumatuse tagamisel –, tajume vastutust ja peame vajalikuks ühiskonnas oluliste teemade arutamisele kaasa aidata ning ka ise kaasa rääkida,“ ütles Eesti Energia toetustegevuste- ja reklaamijuht Annika Lipstal. „On loomulik, et Eesti Energia panustab ettevõtmisesse, mis inimeste mõtteerksust arendab,“ lisas ta.

Lipstali sõnul seisneb Arvamusfetivali väärtus selles, et festivalil räägitakse ja arutletakse olulistel ja aktuaalsetel teemadel, olgu selleks kas turvalisus, haridus, väärtused, energia või hoopis midagi muud. „Festivalil tõstatuvad tähtsad küsimused ja teemad, mis on sageli päevapoliitikast kõrgemal,“ sõnas Lipstal. „Erinevaid vaateid kuulates, enda omi esitades ja nende üle diskuteerides avardub kõigi festivalil osalejate silmaring. Kõike seda arvesse võttes on Arvamusfestival oluline ja tänuväärt üritus,“ leidis ta.

Selleaastasel Arvamusfestivalil on osalejatel võimalus osaleda rekordarvul aruteludel, festivali laiast teemaderingist leiab pea igaüks endale huvipakkuvad. „Energiaettevõttena soovitame kindlasti kuulata energiaalast arutelu, sest sealsed väljakutsed on suured ja arengud väga kiired,“ ütles Lipstal. Tema sõnul jäävad teistest enam kavas silma ka julgeolekuteemalised debatid, migratsioonialased arutelud ja ettevõtlusteemad.

Kuna tugev ja kaasamõtlev ühiskond on ka tugeva riigi alus, peab Eesti Energia Arvamusfestivalil osalemist oluliseks väljundiks igaühele. Küsimusele, millised on aga Eesti Energia ootused festivalile, vastas Lipstal, et ennekõike ootab ettevõte Arvamusfestivalil mõtteselgust ning argumenteeritud seisukohti olulistel teemadel. „Loodame, et Eesti muutub tänu sellistele üritustele paremaks!“

Erinevate poliitiliste otsuste kujunemist saadab tihtipeale saladuseloor, mille taha tavakodanik ei näe. Kuidas käib töö Riigikogus, Euroopa Liidus, NATOs ja ÜROs, saab omal nahal proovida Arvamusfestivali simulatsioonidel.

Sel aastal on Arvamusfestivalil esmakordselt avatud simulatsioonide ala, kus kahe päeva jooksul on kõigil eelregistreerinud soovijatel võimalik osaleda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide simulatsioonidel ning kuulata demokraatia ja NATO artikkel 5 üle väitlemas Eesti parimaid väitlejaid.

“Simulatsioonidega soovime näidata poliitiliste otsuste kujunemise keerukust ja nende sõltuvust inimsuhetest,” lausus Herman Kelomees, simulatsioonide ala üks eestvedajatest ning Eesti Väitlusseltsi tegevjuht. Tema sõnul on simulatsioonide ala eesmärk eelkõige näidata, kuidas simuleeritavas institutsioonis töökorraldus toimub ning kujundada avalike simulatsioonide korraldamisest Eesti arvamuskultuuri osa.

Simulatsioonide läbiviimine Eestis ei ole uus nähtus, varem on korraldatud Riigikogu, linnavolikogude, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Euroopa Parlamendi ning ÜRO simulatsioone, kuid need on tavaliselt mõeldud kas kooliõpilastele või tudengitele. Arvamusfestivali simulatsioonidel võivad aga osaleda kõik soovijad, olenemata vanusest ja kogemustest. Simulatsioonil osalejal ei ole vaja eriteadmisi, vajalik on vaid eelregistreerimine.

Arvamusfestivali simulatsioonide ala organiseerivad Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ning MTÜ Euroopa Maja.

Registeeru simulatsioonile SIIN!

Simulatsioonide ala ajakava:

Reede, 14. august
13.00-14.30 Riigikogu täiskogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Riigikogu tööd.
15.30-17.00 Euroopa Ülemkogu tippkohtumise simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Euroopa Ülemkogu tööd.
18.00-19.30 Väitlus: “Kas demokraatia on parim riigivalitsemise vorm?”
Eesti väitlusmeistrivõistluste parimad kõnelejad väitlevad Briti parlamentaarses formaadis.

Laupäev, 15. august
13.00-14.30 ÜRO Julgeolekunõukogu simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu tööd.
15.30-17.00 NATO nõukogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Põhja-Atlandi Nõukogu tööd.
18.00-19.30 Artikkel 5 väitlus: “Kas USA-l oleks mõistlik Eestile appi minna?”
Eesti väitlusliikumise ajaloo parimad kõnelejad väitlevad Ameerika parlamentaarses formaadis.

Vaata festivali kogu kava siit: arvamusfestival.ee/kava
Foto: Postimees/Scanpix

Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?

“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.

Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.

“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.

Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.

Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:

12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised) sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Mare Abner. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Millised tervisehädad kaasnevad liigse kiirustamisega? Kust saada abi unehäire korral? Kuidas hoolitseda noorte vaimse tervise eest? Mis saab Eesti tervishoiusüsteemist? Nendele küsimustele annab vastuse Arvamusfestivali Terve elu ala.

“Tervisega seotud teemadele peaksid inimesed üha rohkem tähelepanu pöörama, sest uusi hädasid tuleb aina juurde,” selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst ja Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Natalia Jefimova, kes on ka üks Terve elu ala korraldajatest.

Aina enam vaevavad eestlasi unehäired ning liigsest kiirustamisest tulenevad probleemid. Nii kutsutakse osalema aruteludele “Une seos päevase enesetundega” ning “Kuhu me kiirustame?”. Vastuseid saab küsimustele, miks on meil magamatuse tõttu kehv enesetunne, kust saada unehäire korral abi ning antakse ka näpunäiteid, kuidas kiirustamisel hoogu maha võtta.

Eestis on suur probleem vaimsete häirete ja nende aladiagnoosimisega. Kuna 75% vaimse tervise häiretest algab enne 24. eluaastat, uuritakse arutelul “Paneme pead kokku!”, kuidas luua noorteliikumist, mis seisaks noortele sobivate vaimse tervise hoidmise viiside eest.

Mitmesuguste terviseprobleemide põhjuseks võib lugeda ka vähest liikumist. Mis motiveeriks inimesi rohkem liikuma? Sellele küsimusele keskendub arutelu “Kas liikuda võib, saab või peab?”, kus liikumise üle arutatakse usus, et ka mõte liigub paremini, kui inimene on kehaliselt parajalt tegus. Jefimova sõnul püütakse aruteluga tähtsustada liikumist kui terve elu loomulikku eeldust ja osa. Lisaks uusimatele terviseprobleemidele tuleb „Terve elu“ alal juttu ka Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudelist.

“Mitmed organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal on meie rahastamismudelit analüüsides jõudnud järeldusele, et see ei ole tulevikus järkusuutlik,” ütles Jefimova. Arutelul “Kuhu liigub Eesti tervishoiusüsteem?” üritatakse leida lahendus milline tee on Eestis kõige mõttekam valida: kas solidaarne rahastus ning seetõttu suurem maksukoormus või osaline erakindlustus?

Kuna tervise kohta ringleb ringi lugematul hulgal müüte, on üha keerulisem leida informatsiooni, mida võib pidada usaldusväärseks. Arutelu “Tervisemüütide tegelikkus” aitab selgitada, kuidas müüdid tekivad ning miks nad vajalikud on. Plaan on kukutada ka mõningaid tervisega seotud müüte.

Terve elu alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega. Lisaks diskussioonidele saavad osalejad arutelude vaheaegadel hinnata oma tervislikku seisundit ja kehataju praktiliste füüsiliste harjutuste abil.

Terve elu ala kuus arutelu on jaotatud festivali mõlemale päevale. Terve elu alab sünnib Eesti Unemeditsiooni Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Tervisearengu Instituudi, Peaasjad MTÜ, Riigikontrolli, Arengufondi ning paljude toredate eraisikute koostöös.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paides, 14.-15. augustil. Osalema oodatakse kõiki ärksaid eestimaalasi, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte. Festival on osalejatele tasuta.