Tähelepanekuid Arvamusfestivalist jagasid arutelusid kuulanud Richard, Indrek, Illimar ja teised.
Richard: “Panin tähele, et noored päriselt ka mängivad malet. Tundub nagu see oleks eriti trendikas. Äge! Mõtlesin ka hiljuti selle peale, kuidas minu kodus Inglismaal ei saaks selline festival kunagi aset leida, eriti veel tasuta. Britid on üsna tulised, eriti kui tegemist on poliitikaga-kaks rivaali kõrvuti aladel küll debatte läbi viia ei saaks.”
Indrek ja Illimar: „Me just tulime Rahva Raamatu aiast ja kuulasime arutelu „Meie aja kangelased”. Kõlama jäi mõte, et pigem on tänapäeval kangelasteks tavainimesed mitte riigipead, ilukirjanduslikud kangelased ega metsavennad.”
Indrek: „Siin on nii palju erinevate ideede ja mõtetega inimesi, aga ometi on õhkkond positiivne ja meeldiv. Igast nurgast kostub mõnus jutuvada ja sumin. Tundub, et keegi ei taha midagi muuta, vaid pigem näidatakse hetkelist olukorda. Kõige tähtsamaks pean aga seda, et inimestel on võimalus südamelt mured ja rõõmud ära rääkida!”
Taive: „Oleme pisteliselt alasid läbi käinud ja kuulanud arutelusid, millest on meelde jäänud valitud mõtted ja infokillud. See annab meile omakorda võimaluse tekkinud ideid suuremas sõprade ringis arutada. Arvamusfestival annab justkui platvormi, mille kaudu saab genereerida omi mõtteid ja jõuda järeldusteni, mis kogemuste kaudu tekivad.”
Rahel: „Mulle meeldib Arvamusfestivalil kõige rohkem multikakoobas. Täna vaatasin Lottet ja Nöbinina.”
Eve: „Kõik need inimesed, kes festivalile on tulnud, mõistavad üksteist ja oskavad meie riiki edasi viia. Eriti olen tähele pannud, kui sümpaatsed on noored inimesed, tõeliselt lahedad inimesed. Minu jaoks on põhiline, et me poleks ülekohtused, vaid usuks enda suutlikkuse ja ellu!”
Fotode autor: Reet Taniel
Olin arvamusfestivalil mõlemal päeval palju ka Rahva Raamatu aias. On mulje tavaldav, et on nii palju inimesi, kellele lugemine korda läheb. Kirjanike Armin Kõomägi, Indrek Hargla tekstid on kaasaegsed huvitavad ja peaksid sobima noortele, kes neid kuulasid. Üllatus, et intellektuaalse kirjanduse arutelu ajal ei olnudki vabu kohti, aga Rein Raud, Mihhail Lotman ja Hent Kalmo ning Krista Kodres olid ka tõelised arvajad ja nende diskussioon hariv ja kirjandusõpetajana edasi töötamist soosiv .
Marju Lauristini, Mart Laari ja Justin Petrone kangelase otsingud olid meeliülendavad ja need arvamused olid parimad, tõeline katarsis. Hea, et filmiti , on võimalik järel vaadata.
Oli ilus päikeseline päev, rohkem söögikohti oleks võinud olla ja kindlasti tuleks järgmine aasta festivali ala suitsuvabaks teha, vastik oli lastega lava ees ökokohvikus lamuu jäätist, süüa kui prouad samal ajal kõrval lauas suitsu kimusid.
positiivne oli ka see, lisaks melule , et sellisele üritusele ei tule tavaliselt ühtki tölli vaid asjalikud inimesed…
Minagi käisin festivalil mõlemad päevad ja pean tunnistama, et tegu oli minu ühe parima selle suve festivali kogemusega. Nõustun eelkõneleva Lauraga, et kuidagi võiks piirata alasid, kus suitsetada. Päris ära ehk ei keelustaks, pigem oleks mõeldatav idee eraldi kohad suitsetamiseks. Parimaks festivalikogemuseks pean arutelusid “Kui meel on must, siis…” ja “Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas”. Seda just seetõttu, et neis aruteludes kaasati publikut nii, et tekkis tunne tõesti arutelust vestlust läbi viima kutstutud inimestega, ja kuigi teisedki teemad olid väga huvipakkuvad, siis oli mõnede arutlustubade nõrkus just natuke loengumalli vajumisel, kuid vahel ka lihtsalt tehnilises vajaka jäämises (kõrvalolevate telkide helitehnika ja mikrite heli oli kõvem). Aga kokkuvõttes ikkagi oli eriliselt tore festival, mille eest saab ainult suure aitähi öelda korraldajatele.
Tulin Paidesse ootusega: kuulda mõtteid väikeste kogukondade jätkusuutlikkusest, omavalitsusliku korralduse parandamisest, elanikonna täiendõppe, eriti IT-alase pädevuse suurendamisest, väikekoolide muutmisest täiendõppe ja arengukeskusteks. Leidsin kinnitust paljude samasuunalisest teotsemisest ja huvist . Tekkis ka mõnigaid kontakte, aitäh teile kallid naabrid!
Imetlen noore põlvkonna osalemise aktiivsust ja võimekust , samuti teabekeskuste head tööd kohtumispunktide ettevalmistamisel ja rühmatööde korraldamisel. Arvan, et oman enam kindlust oma kodupaiga heaolu kavandamisel.
Ehk suudan äratada koduste huvi .jätkata arutelu koduses variandis. Loodan väga!