Kõikjal kättesaadav internet, laialdane suhtlusvõrgustik ja varane iseseisvumine noorte seas avaldab mõju ka pereelule, kus kerkivad üles ootamatud, kuid vägagi tõsised probleemid. Kuidas selle kõigega toime tulla?
„Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult elanike arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise, kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimisest,” kirjeldas MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff aruteluteemat „Laps ja narko”, kus koos ekspertide ning lapsevanematega puudutatakse ka Eestis palju poleemikat tekitanud kanepi legaliseerimise teemat. „Usume, et lapsevanemad on ise suur infoallikas ning nende küsimused juhatavad arutelu õigele teele,” lisas ta.
Narkootikumide leviku takistamine ja kasutamise ennetamine toetub aga väga tugevasti laste ning vanemate vahelisele suhtlusele. Kuidas seda õigesti teha? Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimuvad kaks arutelu, kus fookuses on suhtlemine. Diskussioon „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub teemale kas Eesti peredes oleks tunnetega toimetulekut võimalik parandada ja mida selleks võiks teha.
„Ühelt poolt on Eesti peredes tihti probleem see, et tundeid ei osata adekvaatselt väljendada, pinged ja mured elatakse välja muul moel, või püütakse neid lihtsalt eitada,“ selgitas arutelu moderaator, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Teemaga on seotud ka alkoholi liigtarbimine ning vaimne ja füüsiline vägivalt. Konstabel usub, et praegustel lastel ja noortel on digiajastul vaja hoopis teistuguseid suhtlemise ja ka lähisuhete loomise ning hoidmise oskusi, mida tihtipeale polegi kelleltki õppida. Arutelul “Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?” mõtiskletaksegi selle üle, kust saavad noored üldse suhtlemist õppida või peavad noored hoopis vanemaid harima.
21. sajandi pere teemaala valmib koostöös Eesti Pereteraapia Ühingu, Perekeskuse Sina ja Mina, MTÜ Lastekaitse Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, ENLi, RAKE, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Loomuse ja Rahvusraamatukoguga.
21. sajandi pere alal saab kaasa rääkida:
Reedel, 14. augustil
13.00-14.30 21. sajandi Eesti peremudelid: vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis.
Eesmärk on arutleda nii sellise elukorralduse eeliste kui ohukohtade üle, kus üks või mõlemad vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis. Tegu on väga olulise perepoliitilise teemaga, mis puudutab paljusid Eesti peresid. Arutelu on ajendatud Rakendusuuringute Keskuse läbiviidud uuringust “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”.
Moderaator: Kristiina Tõnnisson. Osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium), Kairi Talves (TÜ teadur, sotsioloog), Margit Sarv (Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakond), lisandub noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog või lastekaitsetöötaja.
Korraldajad: RAKE, Lapse Huvikaitse Koda.
15.30-17.00 Hallipassi lapsed – kui kaua nuheldakse vanemate patte laste nahal?
Kodakondsuseta inimeste, sh vene kodakondsusega – halli passi omavad lapsevanemad – ja nende lapsed on eas, et endale pere luua ja alustada iseseisvat elu. Kuidas mõjutab halli passi omavate lastevanemate (sh ka teiste pereliikmete ja inimeste) otsus mitte taotelda kodakondsust pealekasvavat põlvkonda? Kas täna muust rahvusest olev noor inimene tunneb end seetõttu kuidagi alaväärtustatuna?
Moderaator: Kiira Gornischeff, MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht. Osalejad: Dmitri Burnašev (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja), Tatjana Klimenko (Narva Noorteparlamendi esindaja, halli passi ema tütar), Sergei Metlev (MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige, arvamusliider).
Korraldaja: ENL.
18.00-19.30 Laps ja narko
Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt, mis võivad hiljem viia suuremate probleemideni ning kaasa tuua halvimal juhul demograafilise katastroofi. Me arutame teemadel, mida narkootikumid lastega teevad ja kas kool on narkokaubanduse kasvulava. Samuti kas kanepi legaliseerimine, millest on hakatud rohkem rääkima, võib kaasa tuua kergemate narkootikumide lihtsama leviku lasteni. Või äkki hoopis piirab seda.
Moderaator: Andri Maimets. Osalejad: Risto Kasemäe (juhtivkriminaalametnik); Anna Frank (Tallinna Laste Turvakeskuse osakonnajuhataja); Steven Vihalem (noorsootöötaja); Mart Kalvet (MTÜ Ravikanepi eestvedaja, muusik, kolumnist).
Korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit.
Laupäeval, 15. augustil
12.00-13.30 Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?
Kui aastasadu on lapsed suhtlemist, suhete loomist ja hoidmist ning ka lahkuminekuid, tülisid saanud esmalt õppida oma päritolupere jälgides, siis kust saavad nad selliseid tarkusi digiajastul? Kas eelnevatel põlvkondadel on lastele ja noortele selles osas veel midagi õpetada, või peavad noored hoopis vanemaid harima? Milline roll võiks olla suhete ja suhtlemise õpetamise juures haridusasutustel? Neile küsimustele püüabki vastust otsida Eesti Pereteraapia Ühingu poolt korraldatav arutelu.
Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Tõnu Lehtsaar (Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor), Margus Tõnissaar (TÜ sotsiaalteaduskonna haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht), Mari Naudi (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse president), Rena Pent (Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse pereterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.
14.30 – 16.00 Lapsevanem uues lastekaitseseaduses
Kas nii ongi, et uus lastekaitseseadus on vandenõuteooria? Kisa ja kära uue lastekaitseseaduse ümber on tõepoolest palju olnud, konstruktiivset arutelu aga vähem. Kas seadus räägib vaid lapse õigustest ja vanema kohustustest? Arutleme ja räägime sellest, missuguseid muudatusi toob uus lastekaitseseadus endaga kaasa, kuidas see meid ja meie peresid aitab, mida kujutavad endast tegelikult vanema kohustused versus lapse kohustused, mis rolli mängib selles positiivne vanemlus ja palju muud.
Moderaator: Margo Loor, Väitluskoolituse arendusjuht ja juhtikoolitaja. Osalejad: Mart Valner (MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht), Joanna Paabumets (Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik), Auli Andersalu-Targo (Perekeskus Sina ja Mina), Ly Kasvandik (ema, koolitaja, Tervise Arengu Instituudi lapsevanemate koolitusprogrammi juht) ja üllatuskülaline. Korraldajad: Perekeskus Sina ja Mina; MTÜ Lastekaitse Liit.
17.00-18.30 Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes
Eestlastele pannakse süüks vähest tunnete väljendamist, samas on liiga paljudes peredes mureks alkoholiprobleemid ja vägivald. Millised emotsioonide väljendamise viisid on Eesti peredele iseloomulikud ja miks? Kas oleks mingeid viise, kuidas Eesti pered võiksid õppida tunnetega paremini toime tulema ja kuidas me saaksime vähendada stressi väljaelamist enda ja teiste tervist kahjustaval viisil? Kas meil oleks midagi õppida teistelt rahvustelt?
Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Riina Raudne (Terve Eesti SA juhatuse liige), Viktoria Ladõnskaja (Riigikogu liige), Jorgen Matsi (Ambromed kliinik, psühholoog). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.
Lastevanem peaks lastega sammu pidama, ammutama allikatest teadmisi mis lapsi abistavad, nupule vajutamise oskusest enam ei piisa. Kes vastuta lastevanemate koolituse eest? Kas omavalitsuste ülesannetes- kohustustes on ka täiskasvanute harimise ülesanne?. Inimene peab ju eluajal läbima mitu hariduse värskendamise perioodi, vastavalt vanade teadmiste iganemisele. Vanemad peavad suutma olla tasemel ka lastega suheldes digimaailma teedel.