Rohelise Eesti teemaala esimene arutelu “Narkopoliitika reform ja kas kanepi reguleerimine päästab või laastab Eesti?” käsitles nii ravikanepi kui rekreatiivse kanepi kasutamise võimalusi ja vajalikkust, aga ka siinse narkopoliitika õigusloome puudujääke.
Diskussioon kanepi legaliseerimise üle on maailmas ja vähemal määral ka Eestis kirgi küttev teema. On nii tulihingelisi pooldajaid kui vastaseid, kuid üks on selge: lähtuma peab faktidest. Ja seda tänasel arutelul ka tehti.
Narkopoliitika arutelul kõnelesid MTÜ Ravikanep esindaja Mart Kalvet, kannabinoide uuriv molekulaarbioloog Siim Siimut ning Marko Kaasik ja Züleyxa Izmailova erakonnast Eestimaa Rohelised, mis on Eestis ainuke kanepi legaliseerimist pooldav erakond. Arutelu juhtis Madis Masing MTÜ Eesti Kanepiliidust ning sõna said ka paljud huvilised, aga ka legaliseerimise vastased. Kanepi legaliseerimise teema on aktuaalne ning pakub inimestele pinget, kuid ühest lahendust leida on koostööta võimatu.
Miks ikkagi tarvitavad inimesed kanepit? “See on tavaline taim,” ütles Züleyxa Izmailova. “Tarvitamine peaks olema igaühe vabadus.” Kas aga kanepi legaliseerimise puhul tekkiv suurem kättesaadavus meid allamäge ei vii? Panelistide sõnul see nii ei ole. “Elupõlistest kanepitarvijatest on üheksal protsendil sõltuvust. Oht ei ole nii suur, nagu võib jääda mulje kanepivastasest propagandast,” ütles Mart Kalvet. Kanepist üledoosi saada ei ole praktiliselt võimalik. Probleem seisneb aga selles, et kanepi keelustamine ainult võimendab tarvitamisega kaasnevaid muid ohtusid. Mustal turul puudub kontroll nii kvaliteedi kui tarvitajate ea üle, mistõttu oleks panelistide sõnul tarvis kanepiturgu reguleerida. Praegune narkopoliitika ei toimi.
Diskussioonis oli olulisel kohal ravikanepi temaatika. Molekulaarbioloog Siim Siimuti sõnul oleks paarisaja kuni paarituhande haige jaoks parim valik kannabinoidravi, mida kasutatakse eelkõige sümptomite leevendamise ning elukvaliteedi parandamiseks. Kuigi Eestis saab seaduse kohaselt kanepit ravi otstarbeks välja kirjutada juba kümme aastat, pole seda siiamaani ükski arst veel teinud, kas keerulise bürokraatia või hoopis kaasnevate eelarvamuste tõttu. “Seadus, mis kümne aasta jooksul pole kedagi aidanud, on halb seadus,” ütles Kalvet. Seaduste alusel ei ole võimalik ka kanepiga piisaval määral teaduskatseid teha.
Panelistidest kõik pooldasid kanepi tarvitamise riiklikku reguleerimist. Marko Kaasiku sõnul ei saa olla jätkusuutlik olukord, kus avaliku arvamuse ehk kanepi legaliseerimise pooldajate ja valitsuse poliitika vahel on nii suured käärid. Izmailova soov on aga näha maailma, kus kõik soovijad, aga eelkõige just ravi eesmärgil tarvitajad, saaksid kanepit soetada legaalsetest kanalitest. Lisaks soovib ta, et lõppeks narkokartellide toetamine. “Keegi ei tohi öelda, mida mina tohin või ei tohi enda kehaga teha,” lisas Siimut. Kalvet aga arvas, et Eestis tuleks kõigepealt lõpetada väikekasvatajate karistamine ning alles seejärel luua riiklik kanepiturg. “Kanepi lauskeelustamine ainult võimaldab karistamist ja tarvitajate kimbutamist,” ütles Kalvet.
Arutelul leidus aga ka osalejaid, kellele kanepi legaliseerimine meeltmööda ei olnud. Põhjuseks toodi nii tõsiasi, et kanepi tarvitamine võib olla hüppelauaks kangemate narkootikumide tarvitamisele kui ka fakt, et inimestel pole vaja lisaks alkoholile ja tubakale veel üht legaalset narkootikumi. Panelistide sõnul on aga otsustavaks enamuse hääl: loomulikult ei saa kõiki kanepi positiivsetes omadustes veenda, kuid kuna paljud legaliseerimist siiski pooldavad, on vajalik diskussioon mõlemas suunas. Kanep ju ei kao kuskile – kui seda ei legaliseerita, tarvitatakse seda siiski endistviisi edasi. Legaliseerimisel aga kaoksid mitmed ohud ning müügil oleks puhas ja kontrollitud kanep.
Viimaseks arutleti selle üle, mida teha, et kanepi legaliseerimine ei laastaks meie inimesi ja meie maad. Kalveti sõnul on olulisim leida ühisosa legaliseerimise vastaste ja pooldajate vahel. “Me tahame sama asja: tervemat, vähem ohtlikku uimastiturgu,” ütles Kalvet. “Millal see aga saabub, ei julge ma prognoosida.” Ka Izmailova meelest on oluline diskussioon ning suhtlus. Siimuti sõnul tuleb uimastiprobleemile läheneda teaduspõhiselt ning vaadata faktidele näkku: kanep saab tõepoolest aidata terviseprobleeme leevendada. Viimaseks rõhutas aga Kaasik, et kanepit tuleb käsitleda kui väetaime, mis pakub meile võimaluse näha maailma sügavamaid külgi, mille läbi oma elu paremaks muuta. “Kanep on hingeliselt päästva mõjuga,” ütles Kaasik. “See peaks olema legaliseerimise suuna tuum.”
Arutelu lõpus tuletati osalistele meelde, et arutelu eesmärk ei olnud kutsuda üles tarvitama kanepit ning seeläbi seadust rikkuma. Eesmärk oli diskussioon, mõtete koondamine ning ühiste ideede leidmine, mille läbi saaks ehk riigi narkopoliitikas järgmisi samme ette võtta. Seniks aga soovivad Ravikanep, Kanepiliit ja Rohelised oma vaateid laiematesse massidesse viia.
Foto autor: Sven Paulus
“Seaduste alusel ei ole võimalik ka kanepiga piisaval määral teaduskatseid teha.” — Ka see pole päris õige. Riiklikult rahastatud loomkatsed on Eestis võimalikud, inimkatsetega on, mõistagi, keerulisemad lood. Aga seadus ei välista neidki. Paneelis käis jutt USA — maailmas kõige rohkem teadusuuringuid avaldava riigi — piirangute teemal. Seal nimelt ei ole riiklikult rahastatud kanepiuuringuteks lubatud kasutada muud kui riiklikult kasvatatud kanepit, mida a) lubatakse harva isegi pärast aastatepikkust bürokraatiakadalippu ja b) on ainult ühte sorti, millel pole nüüdisaegse mitteföderaalse kanepiga palju sarnasusi. Pealeselle keelavad sealsed eeskirjad riiklikult rahastada uuringuid, mille eesmärk on välja selgitada esimese, kõige hullemate narkootikumide nimekirjas olevate ainete kasulikke mõjusid, mistõttu “väravavalvuriks” määratud NIDA (USA narkootikumide kuritarvitamise uurimise instituut) ei saagi lubada taimsete kannabinoidide väljastamist nende positiivsete tervisemõjude mõõtmiseks. Õnneks on mitmed NIDA rahastatud kanepiuuringud näidanud oodatule vastupidist tulemust (vt Tashkin ja kopsuvähk) ja mujal maailmas piiranguteta tehtud uuringud annavad samuti mõista, et hüved on suuremad kui kahjud.
“tõsiasi, et kanepi tarvitamine võib olla hüppelauaks kangemate narkootikumide tarvitamisele kui ka fakt, et inimestel pole vaja lisaks alkoholile ja tubakale veel üht legaalset narkootikumi.”
Need ei ole “faktid” ega “tõsiasjad”, vaid arvamused, mida tuleks enne faktiks kuulutamist teaduslikult mõõta. Teadusliku uimastipoliitika edendamise rahvusvaheline komisjon ICSDP on võtnud empiiriliselt hinnata 13 kõige levinumat väidet kanepitarvitamise, selle kahjulikkuse ja kanepituru ohjeldamise meetmete kohta ning leidnud suurema osa neist nõrgad olevat. Näiteks ei kinnita teadusandmed arvamust, et kanep on hüppelaud kangemate ainete juurde või et see on sama ohtlik kui heroiin. Samas möönab aruanne, et väited, nagu oleks nüüdisaegne kanep mitu korda kangem vanaaegsest ja nagu pärsiks kanepi pruukimine — eriti noores eas — kognitiivset sooritust, vastavad enam-vähem tõele (tõendid hinnati “mõõdukateks”). Columbia ülikooli psühholoogia- ja psühhiaatriaprofessor ning komisjoni liige Carl Hart nentis, et valeväited õõnestavad üldsuse teadlikkust neist probleemidest ja toovad kokkuvõttes kaasa kahjulike poliitilisi otsuseid.
Link uurimuse kokkuvõttele (PDF, 21 lk): http://d3n8a8pro7vhmx.cloudfront.net/michaela/pages/61/attachments/original/1439332287/Using_Evidence_to_Talk_About_Cannabis.pdf