Integratsioonipoliitika alus peitub teineteise tundmaõppimises ja pidevas suhtluses, leiab valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag. Kuid veel enne, kui saame rääkida inforuumi lõimumisest ja emotsionaalsest rahulolust, tuleb lahendada suurem probleem: ihaldusväärse elukeskkonna loomine.
Raag osales koos ETV+ peatoimetaja Darja Saare, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuhi Natalja Kitami ja endise teleajakirjaniku Maksim Rogalskiga eelmisel laupäeval Arvamusfestivali eelüritusel Narvas arutelus „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“ ja andis pärast seda intervjuu Arvamusfestivali lehele.
Milline tundub olevat põhiline arvamus, mis inimestel tänase (30. mai) vestluse põhjal inforuumist ja võimalikust infosõjast on?
Arvamusi on väga mitmeid, täna oldi pigem leebed. Siin ei olnud raevukaid ühe või teise poole võitlejaid, isegi kui arutlejad omasid kindlaid seisukohti, olid nõus tunnistama, et ka teiste poole argumendid moodustavad osa tõest.
Kuidas tundus meelestatus ETV+ suhtes?
Saime teada seda, mida saab parandada vaid ajaga. Tundub, et ETV+ pigem umbusaldatakse. Ekstreemsematel juhtudel arvatakse, et tegemist on kanaliga, mis peab hakkama edastama valitsuse teadandeid või tegelema kohalike venelaste ajupesuga. Eks aeg näitab, mis sellest tuleb. Kõik tänased rääkijad kinnitasid aga programmilisi seisukohti, mis on väga kaugel sellest, et hakata puhtalt valitsuse hääletoruks. Igaühel on oma südametunnistus, millest tahetakse [uues kanalis töötades] lähtuda.
Mis oli see arvamus või mõte, mis teile osalejate seast silma paistis?
Kõige huvitavam oli vist see arutelu elavnemise koht, kui mõistsime, et me teame teineteisest päris vähe – eesti ja vene kogukond üksteistest. Narva ei tea, mis mujal Eestis toimub ja ka muu Eesti kardab natuke seda, mis Narvas on. Selle puhul ei aita õigete sõnade kasutamine, vaid inimesed peavad üksteisega suhtlema. On oluline, et toimuks teineteise vahel sotsiaalsed seosed.
Niisiis olukord ei ole päris lootusetu, sest probleemi teadvustatakse?
Ma ei saa küll kohe ühtegi lootuskiirt leida, sest teame, et Ida-Virumaa on maakond, kus praegu toimub kõigist Eesti maakondadest kõige kiirem väljaränne ja see on suurim Eesti regionaalarengu probleem. Võiks öelda, et Põlva või Ida-Virumaa on suhteliselt sarnased: noored lähevad ära, vanad jäävad. Tuleks leida tasakaal, sest mujale mineku põhjuseid ei ole päriselt ette näha. Suur küsimus ei ole mitte emotsionaalsest keskkonnast ja selle üle arutamisest, vaid esimene asi on kindlustada, kas maakonnas on töökohti ja kas tegelikult on elukeskkond olemas või mitte. Selles suhtes ei saa ma täna öelda, et oleksime koerast üle saanud.
Kas ja milline oleks olukorra parandamisel meedia roll?
Meedia ülesanne on seda probleemi üleval hoida. Kui see maha vaikida, ei ole ka kellelgi survet sellele rohkem mõelda. Aga kui palju me siin ka väga muuta saaks? Näeme, et n-ö sisemaise migratsiooni ja Narvast läände mineku taga on unistus ilusast ja kergest elust. Kuid see, et Narva elu jõuaks samale järjele nagu läänemaailma suurlinnade sädelus – sellega on ikka tõesti suured probleemid.
Aga eks ole ka Tallinn neist sädelevatest suurlinnadest arengu poolest üsna kaugel…
Jah.
On teada, et meedia oma erinevates vormides ei ole enam ammu tüüpilise massimeedia moodi, suhtlus ei toimu vaid ühesuunaliselt toimetustelt auditooriumile. Kas praegu ei peaks olema hoopis selline faas, kus meediaspetsialistid õpetavad inimestele, kuidas infot selekteerida?
Jah.
Aga kuivõrd on praegu inimestel inforuumis orienteerumise tarkust?
Tegelikult seda ei eriti ole. Kui praegu antakse koolides valikainena meediaõpetust, siis kui seni keskendus see artikli kirjutamisele või ühe videoloo tegemisele, siis võib-olla peaks praegu esmalt keskenduma meediakriitikale või teadlikule meediatarbimisele. Kui räägime infosõjast, siis esimene samm on ikkagi teadlikkus, seejärel ka valmisolek teistsuguste inimestega ühel moel elama. Eesti on siiski de facto erineva taustaga inimeste kodumaa.
Meenutage, palun, mis teie arutelu algul arvasite, kas hetkel on käimas infosõda või on inforuumis hetkeline torm?
Mina ütlesin, et see on valesti püstitatud küsimus, sest võiksime ju alguses küsida ka seda, kas meil on erinevate arvamustega inimesi või kas meil on erineva poliitikaga riike ning kõik järgnev on vaid küsimus selles, kui raevukalt oma seisukohti kaitstakse.
Kas võib ka siis olla, et nt Vene väga agressiivne meediakajastus ei mõjugi meile, sest oleme harjunud teistsuguse suhtlusega?
Infosõda ei saa eraldi käsitleda. Info on üks osa mingisugusest riikidevahelisest või ka huvigruppide konfliktist. See on vaid üks aspekt, millega tahetakse oma suuremat eesmärki saavutada. Selles suhtes ei tähenda ainult n-ö informatsioonivõit mitte midagi. Seepärast arvangi, et alati tuleks tegeleda ka konflikti enesega, mitte vaid dekoratsioonidega.
Ning viimaks: kuidas teile üldiselt Narva eelfestival meeldib?
Minu arvates on väga lahe. Minu vanaema ja vanaisa olid narvakad ja põhimõtteliselt peaksin ka samuti tundma end natuke narvakana. Kõik taolised üritused, mis seovad Narvat muu Eestimaaga, ongi kõige parem asi. Veelkord: senikaua, kuni asi on ainult deklaratsioonide tasandil (kuigi seegi on oluline, et ka sõnade tasandil tunnistaksime, et Narva on Eesti osa), siis on see täpselt see üritus, mis võiks Narvas olla.
Ja lisaks sellele on meil ju nüüd ka Darja Saar ja Natalja Kitam, kes ütlevad, et hakkame reaalseid tegusid tegema.
Just-just!
30. mail arutlesid Narva [eel]arvamusfestivalil ETV+ peatoimetaja Darja Saar, valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuht Natalja Kitam ja endine teleajakirjanik Maksim Rogalski koos Arvamusfestivali osalistega teemal „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“. Arutelu kokkuvõtte leiad siit.