Warning: Use of undefined constant slug - assumed 'slug' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2015/wp-content/plugins/arvamusfestival/af.php on line 494
Erakonnad tulevad festivalile oma teemadega - Arvamusfestival 2015
Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Erakonnad tulevad festivalile oma teemadega

14738583939_590700f348_zÜks Arvamusfestivali tänavusi uuendusi puudutab erakondade osalemist festivalil. Kui eelnevalt olid erakonnad festivali südames Vallimäel koos – nn maailmavaate kohvikus – siis tänavu on erakonnad ala peal laiali.

Kohal on kokku seitse erakonda: kõik parlamendierakonnad ja üks parlamendist välja jäänud erakond. 14. augustil on kõigil võimalus arutada koos Keskerakonnaga, IRLiga, Reformierakonnaga ja Eestimaa Roheliste poliitikutega, 15. augustil on kohal SDE, Vabaerakond ja EKRE. Mida erakonnad oma arutelualadel pakuvad?

14. august

Keskerakonna ala
Keskerakond võtab ette tänasele Eestile olulised teemad. Kas pagulasküsimus on muutnud lõimumispoliitka ühiskonna jaoks ebaoluliseks? 27 655 inimest andis oma allkirja kütuseaktsiisi tõstmise vastu, kuid mis saab edasi? Kas meie riigi regionaalpoliitiline tulevik on linnastumine? Arutelude vahel ja eelnevalt on võimalik kohtuda tuntud Keskerakonna poliitikutega.

Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liidu laval diskuteeritakse ilma võltshäbita ja ausalt poliitika üle. Poliitika pole patt ning teravaid torkeid ja sõnalahinguid, kus jäetakse üleliigsed viisakused kõrvale, on oodata kõigil aruteludes osalejatel.

IRL-i minimissiooniks on oma aruteludega panustada, et Eestis saavutab Arvamusfestival poliitikakujundamises samasuguse rolli nagu Soomes, Rootsis ja Taanis, kus osalemisnumbrid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse. Aeg on küps, et anonüümsed „delfi kommentaatorid“ julgeksid oma sõna sekka öelda ka reaalsetes aruteludes ja just sellist võimalust soovib pakkuda IRLi Vaba lava.

IRLi vabalaval on fookuses kolm suurt teemat. Päeva alustatakse majandusteadlase Andres Arraku juhtimisel, kui juureldakse selle üle, miks on Eestist kui majandustiigrist kujunenud tänaseks välja riik, kellele prognoositakse lähiaastatel majanduskasvu 2-4%? Aastaid on räägitud, et meie ettevõtetel on vaja tõusta tarneahelas ja pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, kuid tänaseks on jäänud vaid sõnadeks. Mida ja kas üldse saab riiklikul tasandil siinkohal teha? Maksupoliitika? Dotatsioonid?

IRLi teine „sõnalahing“ on intriigihõnguline. Bestselleri „Isamaa tagatuba“ autor Kalle Muuli julgeb kaevuda IRLi juurteni ning arutleda kas ja millal toimub Isamaa kolmas tulemine? Erakond, mida on juhtinud Mart Laar ja andnud 90ndate algul toimunud reformidega Eestile tänase näo, on sattunud madalseisu. Isamaas on toimumas sisekaemus juunis valitud uue esimehe Margus Tsahkna juhtimisel, kuid kas Laari „õpilane“ on õpetaja kingade vääriline? Koos Kallega on lavale oodata tegevpoliitikuid, kuid ka mehi, kes küll tänaseks on loobunud poliitikast, aga kelle töö ja agaruse viljaks ongi Isamaaliit.

Päeva lõpetab arutelu Eesti kaitsevõime üle, mida veab Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Marko Mihkelson. Vaba maailma piiridel asuva Eesti julgeolekut vaadeldakse nii Venemaa agressiooni kontekstis Ukrainas kui ka laiemas globaalses võtmes. Tõenäoliselt on meie riik vastakuti pikaajalise probleemiga, mistõttu peame iga päev enda käest küsima – kui hästi oleme kaitstud erinevate ohtude eest?  See puudutab nii meie iseseisvat kaitsevõimet kui ka rahvusvahelist koostööd oma lähimate liitlastega NATOs ja Euroopa Liidus. Marko kõrvale võib oodata muljetavaldavat kooslust – suursaadik Jüri Luike, kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseministeeriumi asekantsler Jonatan Vseviovi, Londoni mõttekoja analüütik Kadri Liiki ja meediaekspert Raul Rebast.

Reformierakond
Reformierakonna aruteluala nimeks on sel aastal “Kindlalt juhitud Eesti!”. Arutelusid juhivad oma ala eksperdid nii Reformierakonnast kui ka asjatundjad väljastpoolt erakonda. Põhifookuses saab olema majandus, mida käsitletakse läbi mitme erineva teemanurga, nagu näiteks julgeolek, lapsed ja riigi konkurentsivõime.

Arutelud toimuvad reedel, 14. augustil ning kolmes jaos:

– kell 13:00 – 14:30 “Mitme rikkama hulka kuulub uuspõhjamaine Eesti?
– kell 15:30 – 17:00 “Lapsed – kas investeering või kulu?”
– kell 18:00 – 19:30 “Kuidas liitlaste kohalolek mõjutab meie palkasid?”

Meie regioonis on suurema osa riikide põhiküsimuseks majanduse stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Kuidas saavutada konkurentsieelist ja võimaldada inimestele suuremaid sissetulekuid? Samas on murekohaks järjest vananev ühiskond ja suurenev vajadus oskustööliste järele. Kõige eelneva kirjeldatu aluseks on aga omakorda julgeolek ja turvatunne.

Reformierakonna alal saab ka väljaspool planeeritud aruteluaegasid mõnusasti jalga puhata ning arvamusi jagada ja kujundada. Pakutakse ka väikseid suupisteid ja karastavat jooki.

Roheline Eesti

Rohelised on Arvamusfestivalil esmakordselt. Oodatud on julged arvamused ja lahendused, sest teie ees on julged küsimused. Milline narkopoliitika sobiks Eestile? Mida teha toiduraiskamise lõpetamiseks? Millised on Rail Balticu mõistlikumad alternatiivid?

15. august

Sotsiaaldemokraatik Eesti
Kui aeg on liigestest lahti ja vanaviisi edasi viib hoopis tagasi, tuleb otsida uusi lahendusi. Sotsid võtavad ette kolm tulist teemat ja kutsuvad arutama majandusarengu, avatud eestluse ja ääremaastumise teemal. Kohal on uus esimees Jevgeni Ossinovski ja sotside raudvara Marju Lauristin, lisaks ministrid, saadikud ja erakonnavälised arvamusliidrid. Kolmas aasta, latt on kõrgel, teeme ära.

Vabaerakonna mõttekohvik
Möödunud aastal osales Vabaerakond arvamusfestivalil kui uus tulija poliitikas, täna on nad juba populaarne erakond, mis kõneleb sellest, et ideed kannavad. Kui eelmine kord rääkisid nad poliitilise reformi vajadusest, siis sedakorda keskendutakse elu võimalikkusele Eestis. Märksõna on kogukond. Elutervsus ja lahendus probleemidele algab sellest, kui me tahame teha asju koos, kogukonnana. Kui me tahame üksteist toetada ja aidata. See on võti ka sotsiaalsetele probleemidele.
Vabaerakond teeb tihedalt koostööd ka Regionaalarengu alaga Arvamusfestivalil. Seal püütakse vastata küsimustele, kas linnastumine on pöördumatu ja vastupidi – kas tühjaks jäänud maa pole mitte piiramatu ressurss, kuhu globaalsed kriisid meid tagasi juhivad?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eestuba
Tänases maailmas, kus Euroopa on aastakümnete suurimas muutuses tulenevalt globaliseerumisest, finantskriisist, massiimmigratsiooni survest teistelt mandritelt ja kultuuriruumidest, samuti teravnenud julgeolekuolukorrast, on konservatiivseid väärtusi kandvad erakonnad ja -liikumised pälvinud rahva märkimisväärse toetuse kasvu.
Nii võitsid Suurbritannias, Poolas ja Taanis viimased parlamendivalimised just konservatiivid, Soomes jõudsid põlissoomlased valitsuserakondade hulka ja hõivasid ka olulised ministrikohad. Konservatiivsed erakonnad on oma valijate toel tugevad ka teistes Euroopa riikides nagu Prantsusmaa ja Ungari.

Seni Euroopas peaideoloogiatena toiminud globaalne liberalism ja sotsiaaldemokraatia ei ole oma ülesannetega hakkama saanud ning vajavad hädasti ühiskonda tasakaalustavat jõudu, milleks sobib hästi rahvuskonservatism. Kui enamus valitsevate erakondade otsuseid sünnib ju nende hämarates tagatubades, siis EKRE eestuba pakub häid võimalusi oma mõtteid vabalt väljendada, sisukalt arutleda.

Oleme valinud kolm peateemat mis rahvuskonservatiividel südames ja keelel, sest nende ilma nende lahendamiseta Eesti elu paremaks ei lähe. Imre Mürk juhib teemat kuidas juhtida Eesti majandus välja patiseisust ja suurendada inimeste sissetulekuid. Sellega mõnevõrra haakuv on Eesti arutelu põllumajanduse perspektiividest ja arenguvõimalustest.

Kolmas, ja ehk ka kõige intrigeerivam, arutelu on teemal, kuidas päästa meie rahvas väljasuremise ohust. Pakume sellele probleemile ka lahendusi. Demograafilist paneeli modereerib rahvasaadik ja nelja lapse isa Martin Helme ning juttu tuleb väga mitmetest asjadest: kuidas suurendada iivet, kuidas tugevdada pereväärtusi ja aidata noori peresid elu alustamisel ka riigi poolt. Eestis peaks eesmärk olema kolm last igasse peresse!

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *