Warning: Use of undefined constant slug - assumed 'slug' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2015/wp-content/plugins/arvamusfestival/af.php on line 494
Kui külmik külastab netti? - Arvamusfestival 2015
Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Kui külmik külastab netti?

Oleme harjunud, et meie taskus asuvad nutiseadmed on pidevalt internetti ühendatud. Kuidas suhtuksime sellesse, kui internetis käiks pliit või pesumasin?

Hommikul, kui ärkad, avanevad kardinad ise. Liikumine lülitab sisse valgustusid, sest õues on hämar ja pilvine ilm. Ajaks, kui vannituppa jõuad on vann sooja vett täis. Kööki jõudes ja värskelt valminud kohvi nautides heidad pilgu aknast välja ja märkad, et mööda sõidab prügiauto, tühjendades su prügikasti, mis just eile õhtul täis sai.

Selline on ettekujutus kodust, kus toimib asjade internet. Kõik kodused seadmed, alates telerist kuni pesumasina ja elektriarvestini on ühendatud internetti. Pesu masinasse pannes määrad aja, mil puhast pesu soovid, ning masin peseb pesu ise parimal võimalikul ajal, näiteks öösel, kui elekter odavam on.

Asjade internetist arutleti täna ka Arvamusfestivali VUNK innovatsioonialal, kus teemadeks olid IOT (internet of things) turvalisus, privaatsus ja riigi võimalused asjade internetti kasutada.

Andmete hulga ja olulisusega suureneb ka risk turvalisusele. Oletagem, et paljudel kodustel haigetel on randmel tervisenäitajaid koguvad ja edastavad nutikellad. Ja, et andmebaasi, kust andmeid monitooritakse häkitakse sisse. Häkker ei pea isegi midagi halba tegema – piisab vaid kõikide pulsisageduste näitaja tõstmist viie ühiku võrra, kui terve linn on kiirustavaid kiirabiautosid täis. Just selline hirmutav näide sellest, kuidas turvaauk asjade interneti virtuaalses süsteemis võib väga rängalt mõjutada füüsilist maailma, kõlas arutelul.

Juba täna suudetakse häkkida autode süsteeme nii, et üle võrguühenduse on võimalik teel viibivat autot juhtida. Ärevaks tegevatele näidetele vastukaaluks kõlas oletus, et enamik häkkereid, kes selliste asjadega tegelevad, on mõne IT turvalisusega tegeleva firma palgal, ning töötavad tegelikult ühise heaolu nimel. Alati võib mõelda ka terrorismi suunas, kuid terroriste peibutavad pigem ilmselt tuuma ja elektrijaamad, mis on juba täna internetti ühendatud.

Arutelus keskenduti ka privaatsuse küsimusele. Paljud inimesed ei taha, et andmed selle kohta, mis kell nad eelmise aasta jaanuaris koju saabusid oleksid  kusagil kättesaamatus serveris. Heidame pilgu minevikku. Väga rikkad muutusid mugavateks ja soovisid näiteks, et käe sirutades saabuks külm jook. See eeldas aga teenrit, kes klaasi kohale tooks. Maja oli täis koristajaid, kokkasid, autojuhte ja jooksupoisse. Mugavuse nimel olid inimesed nõus loobuma osast oma privaatsusest. Olukord ei erinegi väga palju tänasest. Kui soovime, et prügikasti tühjendataks siis, kui see on täis, peab prügifirma teadma, millal me seda täidame.

On palju asju, mida asjade internet paremaks muudab. Energia ja finantskulude vähendamisest tegevuste ja protsesside kiirendamise ja efektiivsemaks muutmiseni. Seega ei tasu seda uuendust peljata, vaid võtta see omaks, nagu kõik eelnevadki tehnoloogilised imed, mida täna elementaarsetena võtame.5lgBDeUyLye4_W5gaw8EggeRht6Q5V-pQFKudRdr3rQ

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *