Foto: Tauno Tõhk

On laupäeva õhtupoolik ja ma istun Vallimäel, tee servas murul. Ümber minu sumiseb Arvamusfestival ja augustikuine Paide linn.

Seda, mis kõikjal mu ümber toimub, on raske sõnadesse panna. Asja ei tee lihtsamaks ka fakt, et ühte meelt – just nägemist – pole mul võimalik kasutada. Ja ei, see ei ole Labürintteatriühenduse G9 järjekordne kultuurišokk, vaid päriselt ongi nii. Kuid mis siin siis toimub, kuidas kirjeldada festivali pelgalt helidega?

“Näe, anna see Greetele.”
“Teil on ju mitmeid kogemusi Hiinas viibimisega.”
“Tere õhtust!”
“Lähme mänguväljakule!”
“Siit saab jäätist ka!”

Need on vaid mõned lausekatked, mida ümbritsevast suminast võib eristada. Mitmetelt aruteludelt kõlav jutuvada seguneb justkui üheks suureks sõbralikult sädistavaks linnuparveks, mida omalt poolt toetab taevas herilasena põristav videodroon ja taamalt kostev džässiklubi bassikäik.

“Huvitav, kas taevas on pilvi või mitte,” mõtisklen endamisi. Käekell näitab “Mostly sunny,” kuid mind see teadmine eriti edasi ei aita. Üleval puulehtedes sahistav tuul on hootiselt üpriski vali ja jahe. “Mis puud need õigupoolest siin Vallimäel ongi? Heli järgi arvates okkalised igatahes mitte,” tekib kohe ka teine küsimus. Plaanisin seda eile mitmelt inimeselt küsida, kuid läks meelest.

Ka õhustik ja inimeste hääletoon on siin teised, kui tavaliselt festivalil olen harjunud. Viibin oma elus esimest korda festivalil, kus muusika kuulamise asemel räägitakse. Ümberringi ei kosta dialooge teemal, kuhu järgmisena sööma võiks minna või kas õhtul aftekas ka tuleb, vaid korduvalt üle Vallimäe jalutades jäävad kõrvu sõnad nagu pagulased, Euroopa, meie, Eesti. Inimesi võib märgata üksteisega asju arutamas ja omakeskis arvamust avaldamas; nii teeservas, mõnel arutelul tagareas kui džässiklubi juures, Eestimaist siidrit rüübates.

Festivali teine päev on kohe-kohe lõppemas. Jäänud on veel parlamendierakondade esimeeste debatt, stand-up teater ja mis seal salata, ka aftekas. Mitmete söögikohtade juurest kandub õhtuse tuulega minuni küpsevate pirukate, šašlõki ja veel millegi ebamäärase, kuid magusa aroome.

Ma ei suuda esimese hooga meenutada, millal viimati sõin. Oli see hommikul? Või lõuna ajal? Muljeid ja uusi kogemusi on nii palju, et taban end soovimas, et inimene ei vajaks pidevalt toitmist. Sest festival on nii kirev ja häid mõtteid täis, et iga sekund nende püüdmiseks tundub väärtuslik. Avan telefonis Facebooki.

“Kus oled?” kirjutan tiimikaaslasele, kes läheduses viibib. “Lähen ühikasse kohe,” saabub vastus.

Palun end kaasa võtta. Ehkki Paide pole just keeruline linn, on pea 10,000 osalejaga festivalil ühel pimedal üksinda peaaegu võimatu liikuda.

Sestap liigumegi koos sõbrannaga Vallimäelt alla, jättes Arvamusfestivali hetkeks seljataha oma mõtteid mõlgutama. Mööda vaikseid Paide tänavaid sammudes meenub mulle eile täiesti juhuslikult kuuldud hõige: “Hea biit!”

Ja mis seal salata. On tõesti hea biit sellel Arvamusfestivalil. Eks te kuulake ise.

The post Klapid pähe! Kolm minutit Arvamusfestivalilt appeared first on Arvamusfestival 2015.

Hommikul, kui ärkad, avanevad kardinad ise. Liikumine lülitab sisse valgustusid, sest õues on hämar ja pilvine ilm. Ajaks, kui vannituppa jõuad on vann sooja vett täis. Kööki jõudes ja värskelt valminud kohvi nautides heidad pilgu aknast välja ja märkad, et mööda sõidab prügiauto, tühjendades su prügikasti, mis just eile õhtul täis sai.

Selline on ettekujutus kodust, kus toimib asjade internet. Kõik kodused seadmed, alates telerist kuni pesumasina ja elektriarvestini on ühendatud internetti. Pesu masinasse pannes määrad aja, mil puhast pesu soovid, ning masin peseb pesu ise parimal võimalikul ajal, näiteks öösel, kui elekter odavam on.

Asjade internetist arutleti täna ka Arvamusfestivali VUNK innovatsioonialal, kus teemadeks olid IOT (internet of things) turvalisus, privaatsus ja riigi võimalused asjade internetti kasutada.

Andmete hulga ja olulisusega suureneb ka risk turvalisusele. Oletagem, et paljudel kodustel haigetel on randmel tervisenäitajaid koguvad ja edastavad nutikellad. Ja, et andmebaasi, kust andmeid monitooritakse häkitakse sisse. Häkker ei pea isegi midagi halba tegema – piisab vaid kõikide pulsisageduste näitaja tõstmist viie ühiku võrra, kui terve linn on kiirustavaid kiirabiautosid täis. Just selline hirmutav näide sellest, kuidas turvaauk asjade interneti virtuaalses süsteemis võib väga rängalt mõjutada füüsilist maailma, kõlas arutelul.

Juba täna suudetakse häkkida autode süsteeme nii, et üle võrguühenduse on võimalik teel viibivat autot juhtida. Ärevaks tegevatele näidetele vastukaaluks kõlas oletus, et enamik häkkereid, kes selliste asjadega tegelevad, on mõne IT turvalisusega tegeleva firma palgal, ning töötavad tegelikult ühise heaolu nimel. Alati võib mõelda ka terrorismi suunas, kuid terroriste peibutavad pigem ilmselt tuuma ja elektrijaamad, mis on juba täna internetti ühendatud.

Arutelus keskenduti ka privaatsuse küsimusele. Paljud inimesed ei taha, et andmed selle kohta, mis kell nad eelmise aasta jaanuaris koju saabusid oleksid  kusagil kättesaamatus serveris. Heidame pilgu minevikku. Väga rikkad muutusid mugavateks ja soovisid näiteks, et käe sirutades saabuks külm jook. See eeldas aga teenrit, kes klaasi kohale tooks. Maja oli täis koristajaid, kokkasid, autojuhte ja jooksupoisse. Mugavuse nimel olid inimesed nõus loobuma osast oma privaatsusest. Olukord ei erinegi väga palju tänasest. Kui soovime, et prügikasti tühjendataks siis, kui see on täis, peab prügifirma teadma, millal me seda täidame.

On palju asju, mida asjade internet paremaks muudab. Energia ja finantskulude vähendamisest tegevuste ja protsesside kiirendamise ja efektiivsemaks muutmiseni. Seega ei tasu seda uuendust peljata, vaid võtta see omaks, nagu kõik eelnevadki tehnoloogilised imed, mida täna elementaarsetena võtame.

The post Kui külmik külastab netti? appeared first on Arvamusfestival 2015.

Foto: Mehirt Emmus

Eesti on vallutanud Stand-up teater. Publikut naerutavate tuuridega on teiste seas kogu riigi läbi sõitnud nii Jan Uuspõld, Ott Sepp kui ka Peeter oja. Kuid kas stand-up ongi uus Eesti teatri nn meinstriim?

Just selle küsimuse üle olid Ekspress meedia teemaalale arutlema kogunenud LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg, pikaaegne saatejuht ja eelmise aasta lõpus oma esimese stand-up etendusega lavale tulnud Maire Aunaste, endise monoteatri juht Karl Kermes, näitleja Jan Uuspõld, lavastaja Rein Pakk ja kriitik Andres Maimik. Arutelu käigus segunevad tõsine diskussioon ning meenutused möödunud etendustest. Ei puudu ka pisuke huumor – sest just sellest ju jutt käib.

Algatuseks uurib Veidenberg, mis on siiski monoteatri ja stand-up etenduse vahe. Jan Uuspõllu sõnul ei tohiks hea stand-up koomik väga palju teksti ette kirjutada. “Ta peaks suutma selle nalja leida üles hetkeolukorrast ning hoidma seda publiku tähelepanu üleval terve etenduse aja.” Lisaks puudub stand-up komöödiast tihtipeale ka teatraalsus.Selgub, et suurim vahe Stand-up teatri ja monoetenduse puhul ongi ette kirjutatud tekst. Lisaks jääb kõlama mõte, et stand-up koomikul on eksimise ja riskivõtmise võimalusi rohkem, kui monoteatri näitlejal.

Miks teevad Eestis stand-up teatrit peamiselt näitlejad? Paistab, et küsimus on Eesti kultuuris. Eestlastel puudub selline asi nagu stand-up‘i traditsioon. Puuduvad komöödiaklubid, kus reede õhtuti kõht kõveras nädalast pinget naerupahvakutena välja lasta. Samas on Eestlastesse kõvasti sisse juurdunud teatrikultuur, mis panebki meid minema teatrisse, et üks kõva kõhutäis naerda. Kuid teatris ei saa naerda nende asjade üle, millede üle naerdakse reedeöises pubis. Mis on siis need teemad, millest teatris rääkida?

Kõlama jääb seisukoht, et naljakate teemadega kaugele ei jõua. Kui näitleja räägib laval asjadest, mis on ammu ilma naljakad, kipuvad ka naljad olema ammuilma kuuldud ja klišeelikud. Seega peaksid teemad, millest monotükkides kõnelda, olemagi pigem tõsistemas toonides, mida omakorda läbi huumoriprisma kirgastada. Rein Papp on öelnud, et Eestlase ajavad naerma kolm asja – Tammsaare, laulupidu ja surm. Ei ole ükski neist ju kuigi kerge ja naljakas teema?

Arutlejad jõuavad lõpuks siiski selgusele, et uus teater stand-up Eestis siiski pole. Hetkel on kindlasti monoetenduste ja stand-up‘i buum, kuid see ei tõrju kõrvale ka klassikalist näitlemiskunsti. Vestlusringi lõppedes jääb kõlama Andres Maimiku mõte: kui teater oleks ainult stand-up, saaks seal nutta vaid siis, kui on väga halvad naljad.

The post Kas stand-up on uus eesti teater? appeared first on Arvamusfestival 2015.

Alustan oma ringkäiku Paide keskväljakult, kus on end üles seadnud mitmed erinevad kohvikud. Peatun Ida-Viru rahvuste kohviku ees. Sealses menüüs on ilmselt kõige pilkupüüdvam toit, mis kannab müstilist nimetust Tšek-tšek. Uurin teenindajalt millega tegu. “See on Tatari magustoit, mis koosneb meest, jahust, suhkrust ja siis natukene veel suhkrust,” vastab ta. Luban kindlasti seda tulla hiljem proovima ning astun edasi. Restorani Riis, mis pakub Tai ja Vietnami toite, ees jäävad ahvatlustena meelde kevadrullid ning taignas küpsetatud krevetid. Seal samas lähedal aga peibutab kohaliku toodanguga järvamaa LEADER kohvik. “Siin igal pool pakutakse väga palju kohvi,” võtab mu kaaslane ümbritseva ühe lausega kokku. Lisaks kohvile on rõhk suuresti tänavatoidul ehk erinevatel burgeritel, wrappidel, tortilladel ja muudel hõrgutistel, mida mugav näpuvahelt süüa.

Festivalil leiab omale meelepärase söögi igaüks.

Suundume tagasi algpunkti ehk Ida-Viru rahvuste kohvikusse, kus sööme ühe tugeva õhtueine. Kohvikus pakutakse nende rahvaste toite, keda Ida-Virumaalt leida võib. Menüüs figureerivad nii ukraina, juudi, tatari, eesti, poola, vene, usbeki ja ingerisoomlaste road. Valin klassikalised pelmeenid ning karjala piruka. Maitse on suurepärane ja kõhu saab mõnusasti täis. Tõeliselt mõnus on olla – päike lõõskab, lähedal asuvast kohvikust kostab mõnusaid regerütme ja kohvikutöötajate kaasalaulmist. Kohati tekib tunne, et olen just kui mõnes kuurortis mitte Arvamusfestivalil, kus paarisaja meetri kaugusel sünnivad suured ideed ja mõtted.

Sean sammud Vallimäele, kuna festivali ala kaart näitab ka seal mitmeid toidukohti.Üleval Vallimäel on rahvast rohkelt. Kes jalutab, kes arutab väikestes gruppides erinevaid teemasid. Möödume lastealast, kus väikesed inimesed ennastunustavalt djembesid põristavad. “Hea biit!” hõikab keegi möödujatest lastele.

Tänavatoitu pakutakse ka Vallimäel. Esindatud on nii Põhjaka, Foody Allen kui ka LaMuu oma rikkaliku jäätisevalikuga. Neil, kes eelistavad joogipoolist, on võimalik maitsta Jaanihanso suurepäraseid siidreid jazzklubi Philly Joe’s kõrval. “Siin on nagu välismaal, jazz ja siider – nii peabki,” sõnab teenindaja, kui märgin, et atmosfäär on kiiduväärt.

Ja ongi minu pisike ringkäik Arvamusfestivali gurmeemaailma läbi. Kes nüüd lugedes kõhutühjust tunneb, kiigake kindlasti kohvikute nimekirja ja ka festivaliala kaarti, et uuteks aruteludeks energiat koguda.

Foto autor: Anna Markova

The post Pilguheit Arvamusfestivali toidumaailma: “Siin on nagu välismaal!” appeared first on Arvamusfestival 2015.

Foto: Tauno Tõhk

Meie elu on täis erinevat tehnoloogiat, mis muutub iga päevaga aina nutikamaks. Autosid, millega sõidame, valmistavad peamiselt robotid. Sõda peetakse intelligentsete droonidega, mis liiguvad ja tulistavad iseseisvalt.

See kõik tõstatab palju eetilisi ja moraalseid küsimusi. Kuidas peaksime kohtlema endaga võrdset tehislikku olendit? Mis hetkest ei ole elektroonikat täis tuubitud inimene enam inimene? Kes vastutab intelligentsete seadmete tegevuste eest? Just neile küsimustele otsiti vastuseid Arvamusfestivali väärtuste alal “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud” diskussioonis.

Kõik eeskõnelejad loobusid hakatuseks eksperdi staatusest. Diskussioonis sai aina selgemaks, et teema on kõigile nii ettearvamatu, et eksperti, kes teaks, milline on meie moraalne ja eetiline maailm koos intelligentsete arvutitega, on keeruline leida. Ühiselt leiavad kõik, et meedias loodud kuvand pahatahtlikust tehisintellektist on vale ja suuresti sõltub tehisintelligentsuse mõju meie ühiskonnale, kuidas me ennetavalt kogu teemat hallata kavatseme.

Kõlama jääb mõte, et passiivseks jääda on võimatu. Arutletakse ka, kuidas peaks reageerima riik, kui tekivad tehased, kus tooteid valmistavad algusest lõpuni robotid ning külade viisi inimesi jääb tööta? Nii osalejad kui ka panelistid jõudsid arvamusele, et riigi ning poliitikakujundajate ennetav reaktsioon on möödapääsmatu, kuna intelligentsete masinate teke puudutab nii regionaal-, maksu- kui ka hariduspoliitikat.

Näiteks täna teevad paljud lapsed kodus kodutöid just kasvatuslikul eesmärgil, et nad õpiksid vastutama ja tööd tegema. Kui aga robotid kõik inimeste eest ära teevad, siis peab see sisend tulema kusagilt mujalt.

Arutleti ka, milline on suhe inimese ja intelligentse masina vahel. Kuidas inimene peaks kohtlema näiteks nutitelefoni, mis on sama intelligentne kui tema? Võrdluseks toodi loomad. Kui sa kukutad nutitelefoni maha ja see puruneb, tähendab see halvimal juhul andmekadu ja uue seadme ostu. Kui sa viskad koera kaevu, on see looma vastane kuritegu. Kui sa teed sama teise inimesega, on asi hoopis hull. Kuidas paiknevad need olukorrad ümber siis, kui nutitelefon on su parim sõber, ja keegi sellest autoga üle sõidab?

Teine masina ja inimese segunemise vorm on nn küborgid. Inimesed, kelle keha on täiustatud erinevate tehnoloogiliste vidinatega. Kust jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel? Kui inimesel on jalaprotees ja südamestimulaator, on see normaalne. Kui ta elaks täielikult tehislikus kehas, küll liiguks, kõneleks ja käituks nagu inimene, on ta siis inimene, või tehisinimene? Kuidas temasse suhtuda?

Kõlama jääb palju küsimusi, millele vastutata oskame siis, kui selgub, milliseks tehisintelligentne maailm kujuneb. Ei tasu unustada ka inimest ennast. Inimeste ja ühiskonna avatus ning kiire kohanemisvõime on siin ääretult olulised.

The post Tehisintellekt ühiskonna osana – palju küsimusi, vähe vastuseid appeared first on Arvamusfestival 2015.

Foto: Henry Griin

Kella kuueks on paide Vallimäe jalamile kogunenud kümmekond inimest, kes väikestes rühmades vaikselt juteldes siin-seal seisavad. Taamal valmivalt festivalialalt kostab kopsimist, puurimist, inimeste hõikeid, “üks-kaks, üks-kaks”-heliproove ja suurt askeldamist. Lähedal asuv rühm tütarlapsi teeb endast kõige selle taustal agaralt itsitades selfie‘sid.

“Tere. Mina olen Keili ja ma just loobusin ühest oma eelarvamusest,” läheneb üks naisterahvas mulle ning palub mul täita eelarvamusest loobumise akti, et ka mina mõnest oma eelarvamusest lahti saaksin. Otsustan anda ära kõige müstilisema oma eelarvamuste varamust – mul nimelt oli eelarvamus, et mul ei ole eelarvamusi.

Selle akti kasti libistamisega algab Labürintteatri ühenduse G9 etenduse Ajaproov eel-esietendus ning mind ja kõiki teisi kohaletulnuid asetatakse hoopis teistsugusesse, palju sügavamõttelisemasse maailma. Etendusel, mis kulgeb väikestes gruppides üle terve Vallimäe, saadab mind täna festivali kultuuriprogrammi kuraator Ott Karulin.

“Üks mütsiga naisterahvas, kellel on suur matka mattidega seljakott seljas,” kirjeldab ta algatuseks meie teejuhti. Otiga koos suundumegi avastama, mida kujutab endast üks labürintteatri etendus.  Kuid on see ikka etendus? Keskmiselt hõredamale teatris käijale nagu mina tähendab etendus viisakat õhturiietust, vaheajal väikest konjakit teatri puhvetis ja lõpus püstijalu aplodeerimist. Kuid nüüd leian end järsku lossimüüride vahelt selili maas, hilissuvine tuul nägu paitamas, püüdes rinnale surutud stetoskoobi abil tabada oma enese südame lööke – jah just sedasama kohta, mis eelarvamusest loobumisel tühjaks jäi. Või mõtlemas paaniliselt välja küsimust, mida üks armastaja endalt kõige rohkem küsida võiks?

“Ajaproovi” osalised kuulavad, kas oraakel annab vastuse nende ammupainanud küsimustele. Foto: Henry Griin

Ajapikku ununeb, et tegemist on etendusega. Kui istume Vallimäe murule maha, et sõna otseses mõttes vesta valmis üks jutt, on minus tunne, et veedame sõpradega lihtsalt vahvasti aega ning ajaviiteks mõtleme välja jutu punasest putukast ja tema veidike vähem punasest naabrist, kes õhtul hüva märjukese abil üksteise sõprust otsides hoopis miskit muud leiavad.

Kogu etendus põimub justkui üheks tervikuks, mis aitab sind ära antud eelarvamusest tekkinud tühiku kaitsmisel ja just selle õige ja hea tühimiku täitematerjali leidmisel. Etenduse üks mõte on ka tekitada inimeses uusi mõtteid ja emotsioone. Läbi festivalimelu liikudes tunneb osaleja end just kui kõigest sellest suurest veidi eraldatuna, osalisena millestki väiksemast ja salapärasemast.

Hetki “Ajaproovi” esimesest läbimängust. Fotod: Henry Griin

Näitlejatega pärast etendust vesteldes selgub, et tihtipeale inimesed pelgavad end tundmatutesse situatsioonidesse panna ning jätavad seetõttu parem üldse tulemata. Mõnes teises tekib aga nii suur kambavaim, et ärgitab kõiki ühiselt kadunud kaaslast otsima minema. “Ja kusjuures kõik lähevadki, sest grupivaim on nii suur,” naerab üks näitlejatest.

Kuid tegelikult ei ole midagi karta. Etendusel, mille käigus leidsin mina end koos Otiga nii üksildasest välikemmergust kui ka ringist, raputades kõristit, et teada saada oraakli vastust, leiab igaüks endast mõtteid, mille peale argipäeval lihtsalt ei tule. Ja kui nii ka ei lähe, olete te kindlasti ühe unikaalse kogemuse võrra rikkamad.

Laburütintteatri G9 etendused Ajaproov toimuvad Arvamusfestivali vältel vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Pileti saab soetada ka enne etenduse algust koha pealt.

Loe lisaks: “Labürintteater kutsub „Ajaproovi“ lavastuses festivali kompama” ja tutvu festivali kultuuriprogrammiga lähemalt siit: “Arvamusfestivali kultuuriorienteerumise ABC”

The post “Ajaproov” ehk “Kaks punast ja üks pudel” appeared first on Arvamusfestival 2015.

Tänavu on programmi panustamises ohjad haaranud teiste seas Järvamaa noored, kelle eestvedamisel toimub keskväljakule püstitatud laval nii mitmeidki esinemisi. Lisaks sellele on kõigil võimalus jutelda osaluskohvikus ja laenutada tuntud Eesti inimesi Elavas raamatukogus. Laupäeval kell 12 avaneb võimalus jälgida tänavakunstnike tööd ning elada kaasa kogu grafiti valmimise protsessile.

Kohvikuid sigineb Paide keskväljakule aga veelgi. Reedel ja laupäeval on võimalus LEADER kohvikus tutvuda erinevate Järvamaa LEADER organisatsioonide tegevusega. Samuti on võimalik seal maitsta – ning laupäeval toimuval turul osta – Järvamaist talutoodangut.

“Oleme ühendanud taluturu ja Leader kohviku ning need mõlemad võiks kokku võtta märksõnaga toodetud Järvamaal,” sõnas Silva Anspal, MTÜ JÄP (Järva arengu partner) tegevjuht.

Lisaks tekib laupäeval keskväljakule mitmeid kodukohvikuid, millest Arvamusfestivali Järvamaa kordinaatori Maiko Keskküla sõnul on üks huvitavamaid kohvik Meer.

“See on üks Paide sõpruskond, kes toob oma kahekordses Inglise stiilis bussis asuva kohviku samuti keskväljakule,” tõi ta näiteks. Loomulikult ei puudu keskväljakult ka Paide Vanalinna kohvik, mis festivali ajaks muutub BNSi pressikovhikuks. Pressikohvikus toimub mitmeid otseülekandeid nii Postimehe kui ka Kuku raadio vahendusel, samuti tutvutakse laupäeva hommikul ka sellega, mil viisil kajastab meedia hetkel aktuaalseid probleeme.

Meediaga tegeletakse keskväljakul Ühisnädala meeskonna, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ning Kinobussi koostöös ülesseatavas stuudios, kus kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustava Ühisnädala raames luuakse saade otse Arvamusfestivalil osalejate silme all.

“Me teeme intervjuusid nii stuudios kui ka festivali alal, samuti toimub seal samas kohe monteerimine, nii et kõigil soovijail on võimalik protsessi kõrvalt jälgida,” sõnas projekti juht Maret Lepiksaar.

“Oleme esmakordselt Arvamusfestivaliga laienenud hubasele Paide keskväljakule, kus valitseb mõnusa äraolemise õhustik kohvikute, muusika ja tantsuga,” kirjeldas Maiko Keskküla seda, milliseks Paide keskväljak peagi toimuva Arvamusfestivali ajal muutub. “Keskväljaku õhustik on hästi mitmekesine, soovitan kindlasti kõigil võtta ette see jalutuskäik: väljak on Vallimäele väga lähedal ning kindlasti leidub seal palju erilist ning põnevat,” ergutas Maiko Keskküla kõiki tulema nautima festivalimelu ka Paide kesklinnas.

The post Paide Keskväljak täitub festivaliajal meluga appeared first on Arvamusfestival 2015.

Kõikjal kättesaadav internet, laialdane suhtlusvõrgustik ja varane iseseisvumine noorte seas avaldab mõju ka pereelule, kus kerkivad üles ootamatud, kuid vägagi tõsised probleemid. Kuidas selle kõigega toime tulla?

„Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult elanike arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise, kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimisest,” kirjeldas MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff aruteluteemat „Laps ja narko”, kus koos ekspertide ning lapsevanematega puudutatakse ka Eestis palju poleemikat tekitanud kanepi legaliseerimise teemat. „Usume, et lapsevanemad on ise suur infoallikas ning nende küsimused juhatavad arutelu õigele teele,” lisas ta.

Narkootikumide leviku takistamine ja kasutamise ennetamine toetub aga väga tugevasti laste ning vanemate vahelisele suhtlusele. Kuidas seda õigesti teha? Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimuvad kaks arutelu, kus fookuses on suhtlemine. Diskussioon „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub teemale kas Eesti peredes oleks tunnetega toimetulekut võimalik parandada ja mida selleks võiks teha.

„Ühelt poolt on Eesti peredes tihti probleem see, et tundeid ei osata adekvaatselt väljendada, pinged ja mured elatakse välja muul moel, või püütakse neid lihtsalt eitada,“ selgitas arutelu moderaator, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Teemaga on seotud ka alkoholi liigtarbimine ning vaimne ja füüsiline vägivalt. Konstabel usub, et praegustel lastel ja noortel on digiajastul vaja hoopis teistuguseid suhtlemise ja ka lähisuhete loomise ning hoidmise oskusi, mida tihtipeale polegi kelleltki õppida. Arutelul “Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?” mõtiskletaksegi selle üle, kust saavad noored üldse suhtlemist õppida või peavad noored hoopis vanemaid harima.

21. sajandi pere teemaala valmib koostöös Eesti Pereteraapia Ühingu, Perekeskuse Sina ja Mina, MTÜ Lastekaitse Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, ENLi, RAKE, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Loomuse ja Rahvusraamatukoguga.

21. sajandi pere alal saab kaasa rääkida:

Reedel, 14. augustil

13.00-14.30 21. sajandi Eesti peremudelid: vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis.

Eesmärk on arutleda nii sellise elukorralduse eeliste kui ohukohtade üle, kus üks või mõlemad vanemad töötavad välismaal ja lapsed elavad Eestis. Tegu on väga olulise perepoliitilise teemaga, mis puudutab paljusid Eesti peresid. Arutelu on ajendatud Rakendusuuringute Keskuse läbiviidud uuringust “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”.

Moderaator: Kristiina Tõnnisson. Osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalministeerium), Kairi Talves (TÜ teadur, sotsioloog), Margit Sarv (Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakond), lisandub noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog või lastekaitsetöötaja.

Korraldajad: RAKE, Lapse Huvikaitse Koda.

15.30-17.00 Hallipassi lapsed – kui kaua nuheldakse vanemate patte laste nahal?

Kodakondsuseta inimeste, sh vene kodakondsusega – halli passi omavad lapsevanemad – ja nende lapsed on eas, et endale pere luua ja alustada iseseisvat elu. Kuidas mõjutab halli passi omavate lastevanemate (sh ka teiste pereliikmete ja inimeste) otsus mitte taotelda kodakondsust pealekasvavat põlvkonda? Kas täna muust rahvusest olev noor inimene tunneb end seetõttu kuidagi alaväärtustatuna?

Moderaator: Kiira Gornischeff, MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht. Osalejad: Dmitri Burnašev (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja), Tatjana Klimenko (Narva Noorteparlamendi esindaja, halli passi ema tütar), Sergei Metlev (MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige, arvamusliider).

Korraldaja: ENL.

18.00-19.30 Laps ja narko

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. Seega on väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt, mis võivad hiljem viia suuremate probleemideni ning kaasa tuua halvimal juhul demograafilise katastroofi. Me arutame teemadel, mida narkootikumid lastega teevad ja kas kool on narkokaubanduse kasvulava. Samuti kas kanepi legaliseerimine, millest on hakatud rohkem rääkima, võib kaasa tuua kergemate narkootikumide lihtsama leviku lasteni. Või äkki hoopis piirab seda.

Moderaator: Andri Maimets. Osalejad: Risto Kasemäe (juhtivkriminaalametnik); Anna Frank (Tallinna Laste Turvakeskuse osakonnajuhataja); Steven Vihalem (noorsootöötaja); Mart Kalvet (MTÜ Ravikanepi eestvedaja, muusik, kolumnist).

Korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit.

Laupäeval, 15. augustil

 12.00-13.30 Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?

Kui aastasadu on lapsed suhtlemist, suhete loomist ja hoidmist ning ka lahkuminekuid, tülisid saanud esmalt õppida oma päritolupere jälgides, siis kust saavad nad selliseid tarkusi digiajastul? Kas eelnevatel põlvkondadel on lastele ja noortele selles osas veel midagi õpetada, või peavad noored hoopis vanemaid harima? Milline roll võiks olla suhete ja suhtlemise õpetamise juures haridusasutustel? Neile küsimustele püüabki vastust otsida Eesti Pereteraapia Ühingu poolt korraldatav arutelu.

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Tõnu Lehtsaar (Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor), Margus Tõnissaar (TÜ sotsiaalteaduskonna haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht), Mari Naudi (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse president), Rena Pent (Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse pereterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

14.30 – 16.00 Lapsevanem uues lastekaitseseaduses

Kas nii ongi, et uus lastekaitseseadus on vandenõuteooria? Kisa ja kära uue lastekaitseseaduse ümber on tõepoolest palju olnud, konstruktiivset arutelu aga vähem. Kas seadus räägib vaid lapse õigustest ja vanema kohustustest? Arutleme ja räägime sellest, missuguseid muudatusi toob uus lastekaitseseadus endaga kaasa, kuidas see meid ja meie peresid aitab, mida kujutavad endast tegelikult vanema kohustused versus lapse kohustused, mis rolli mängib selles positiivne vanemlus ja palju muud.

Moderaator: Margo Loor, Väitluskoolituse arendusjuht ja juhtikoolitaja. Osalejad: Mart Valner (MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht), Joanna Paabumets (Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik), Auli Andersalu-Targo (Perekeskus Sina ja Mina), Ly Kasvandik (ema, koolitaja, Tervise Arengu Instituudi lapsevanemate koolitusprogrammi juht) ja üllatuskülaline. Korraldajad: Perekeskus Sina ja Mina; MTÜ Lastekaitse Liit.

17.00-18.30 Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes

Eestlastele pannakse süüks vähest tunnete väljendamist, samas on liiga paljudes peredes mureks alkoholiprobleemid ja vägivald. Millised emotsioonide väljendamise viisid on Eesti peredele iseloomulikud ja miks? Kas oleks mingeid viise, kuidas Eesti pered võiksid õppida tunnetega paremini toime tulema ja kuidas me saaksime vähendada stressi väljaelamist enda ja teiste tervist kahjustaval viisil? Kas meil oleks midagi õppida teistelt rahvustelt?

Moderaator: Kätlin Konstabel, Eesti Pereteraapia Ühing. Osalejad: Riina Raudne (Terve Eesti SA juhatuse liige), Viktoria Ladõnskaja (Riigikogu liige), Jorgen Matsi (Ambromed kliinik, psühholoog). Korraldaja: Eesti Pereteraapia Ühing.

The post Kuidas hakkama saada 21. sajandi pere probleemidega? appeared first on Arvamusfestival 2015.

Arvamusfestivali meeskond korraldab ise tänavu Paides Orualal vaid kaheksa arutelu kahel päeval, kus juttu tuleb erinevatest hetkel Eestis olulistest teemadest: nii sisserändest kui ka e-riigist, nii vaimsest tervisest kui ka ekspordist, aga ka sõnavabadusest.

Festivali eestvedaja Kristi Liiva sõnul on tänavu teoks tehtud suur osa 2013. aasta sõnarockifestivali algsest unistusest luua isetekkeline heade ideede ja Eestist hoolivate inimeste kohtumispaik. „Tänavuse programmi 220 arutelu toovad Paidesse kümned inimesed ja ühendused üle Eesti ning see lubab meil väita, et Arvamusfestival on tõesti isetekkeline. Festivalitiim korraldab vaid kaheksa arutelu neist 220-st ja loob Paidesse eelkõige keskkonna pluss õhustiku ja sõnastab hea arutelutava, milles mõttevahetused toimuvad, arutelud toovad aga kohale inimesed ja organisatsioonid kust iganes,“ ütles Liiva.

„Meie eesmärk on tänavuste Oruala aruteludega olla eeskujuks Arvamusfestivalil ja Eestis laiemalt toimuvatele aruteludele. Me näeme, et nad võiksid olla võimalikult argumendipõhised ja kaasavad,” selgitas Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor. „Osaluse ja kaasamise võimaluse näiteks võib tuua aruteluteema „Kui meel on must, siis…“, kus lõviosa arutelust peetakse väikestes rühmades muruplatsil.”

Loor selgitas, et selles arutelus käsitletakse vaimse tervise probleeme ning uuritakse, mida saaks inimene ise enda või teiste aitamiseks ära teha. Arutelu käigus kommenteerivad teemaga haakuvad inimesed eri eluladelt  – kaplan Aivar Sarapik, muusik Oleg Pissarenko ja terapeut Mare Pork praegust vaimse tervise alast olukorda Eestis, samuti arutlevad osalejad väikestes rühmades teemade üle nagu kas ja kuidas vaimse tervise probleemid osalejaid ja nende lähedasi puudutavad ning kui palju see neile korda läheb „Selles aruteluteemas on vaid lühike mõttevahetus, mis pakub pidepunkte edasiseks mõttevahetuseks, kuid enamus aruteluteema sisust tuleb siiski kohale tulnud osalejatelt, kes mõtlevad ning tegutsevad ise,“ sõnas Loor.

Orualale leiab tee ka viimastel nädalatel Eestis palju poleemikat tekitanud sisserände teema, kus eestlaste hirme, rahvastiku seisu ning Eestisse sisserännanute kogemusi lahkavad arhitekt Tomomi Hayashi, ajakirjanik Ede Schank Tamkivi ja Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur.

Arutelus „Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida“ võetakse jutuks sõnavabadus ja otsitakse teemasid, millest Eestis hoolimata näilisest sõnavabadusest kõnelda ei tohi, sest nendest kõnelemine teatud ringkondades võib hävitada inimese sotsiaalse renomee. Loori sõnul on tegemist teemadega, mille osas inimesed kardavad arvamust avaldada isegi siis, kui nad teevad seda argumenteeritult. „Näiteks kirjutas Rein Raud immigrantide Eestisse võtmise teemal arvamusloo, pärast mida on ta langenud suure hulga sõimu ja ähvarduste ohvriks. Raua ühiskondlik renomee on nii suur ja positiivne, et tema renomee sellest eriti ei muutu. Aga kui samasuguse artikli avaldaks näiteks Margo Loor, siis see ühiskondlik renomee sinna ka lõpeb,“ tõi ta näite Eestis küll juriidiliselt lubatud, kuid sotsiaalselt lubamatuist teemadest.

Näiliselt toimivat kuvandit lahkab ka aruteluteema „Kas e-Eesti visioon on aegunud?“, kus ekspert Priit Alamäe koos rahvaga püüab leida vastuseid küsimustele nagu mis on e-Eesti olemas olevad tugevused? Oleme me e-teenuste osas ka praegu veel esirinnas? Milline peaks olema e-eesti värskendatud visioon ja mille arendamisele me peaksime kõige rohkem keskenduma?

Festivali sisutiimi üks eesmärk on juurutada mitmeid kaasavaid aruteluvorme. Nii ka laupäeval, mil Orualal toimub traditsiooniline erakonnaesimeeste arutelu, kus osalevad kõik parlamendierakondade esimehed ja üheskoos mõtiskletakse põhjalikumalt Eesti ja siinse elukorralduse üle.

Lisaks Eestimaistele küsimustele uuritakse koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Välispoliitika Instituudiga läbiviidavas aruteluteemas „Aasta pärast Krimmi – mis on muutunud Euroopa julgeolekus?“ hetke seisu ja seda, kui turvaliselt Eesti end hetkel tunda saab ning milline võiks olla tulevik.

Arutelude, vaidluste ja mõttevahetuste kõrval loob festivali sisutiim koos melutiimiga väga vinge loomingulise programmi ja arutelude vahelise õhustiku, mida veavad eest kultuuriprogrammi kuraatori rollis olev Ott Karulin ja melutiimi juht Katrin Isotamm. Liiva loodab, et Arvamusfestivali meluprogramm on nii kaasahaarav, et kahe päeva vahel ei  teki ühelgi festivalil osalejal soovi Paidest lahkuda. „Ka loomingulise programmi ja melu üks märksõnu on sarnaselt aruteluprogrammile sel aastal osalemine,“ sõnas ta. Ühe näitena võtavad Arvamusfestivali Oruala kokku kuus eestimaist koomikut stand-up teatriga Fopaa!, muljetades humoorikalt kõigest sellest, mis elu lihtsale inimesele teele ette veeretab. Täpsemalt saad selle kohta lugeda siit.

The post Arvamusfestivali Oruala pakub nii naeru kui ka tõsiseid teemasid appeared first on Arvamusfestival 2015.

„Kooliväärtuste teemaalal tõstatame küsimusi nendest asjadest, mis on koolis igapäevaselt nähtaval, aga samas justkui nähtamatud. Nähtamatud selles tähenduses, et neist ei räägita, nende probleemide või küsimustega peab ise hakkama saama,“ sõnas Hedi-Liis Toome, Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide koordinaator.

Üks probleemidest, mida avalikult välditakse on koolis käivate õpilaste vaimne tervis. MTÜ Peaasi projektijuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on pooltel koolilastel probleeme, mis mõjutavad ka nende vaimset tervist. „Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema? Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis,“ lisas ta.

Aruteluteemas „Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?“ arutletakse, kes siiski on vastutav lapse vaimse tervise eest? Kes seda peaks märkama? Kas õpetaja või vanem ning keda seejärel teavitama? Tihtipeale juhtub, et õpilase kehva olukorda küll märgatakse, kuid info ei jõua vanema käest kooli või vastupidi. Miks see nii on?

Vanemate ning õpetajate vahelisi suhteid lahkav arutelu „Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?“ keskendubki kooli ning kodu vahelisele suhtlusele õpetajate ning vanemate vahel. „Lapsevanemad tunnevad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?,“ arutles Toome. Arutelusse kaasatakse ka ekspert, kes esilekerkinud probleemile kommentaare jagab. Seejärel toimub grupiti arutelu erinevatel probleemidel, mille järel tehakse ka kokkuvõte.

Kooliväärtuste teemaala valmib kolme organisatsiooni koostöös. MTÜga Peaasi koosneb vaimse tervise ning noorsootöö spetsialistidest, kes lähtuvad oma töös teadmisest, et vaimse tervise probleeme on võimalik alati ennetada ja varase sekkumisega kahjusid vähendada. MTÜ peaasi püüdleb vaimse tervise mõistva, aruka, kuid ka avatud ja optimistliku käsitluse poole.

Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse eesmärgiks on luua ning pakkuda koolidele nüüdisaegseid õppimislahendusi, arvestades sealjuures ka kiiresti muutuvat keskkonda ning infotehnoloogilisi lahendusi.

Kolmas teemaala eestvedaja on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut, mis on Tartu Ülikooli kõrval üks suurimaid õpetajate koolitajaid eestis.

Kooliväärtuste alal saad kaasa rääkida reedel, 14 augustil järgmistel aruteludel:

12.00-13.30 Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?

Moderaator: Gertrud Kasemaa. Osalejad: Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Eha Reitelman (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Elo-Maria Roots (kirjanik), Evelin Tamm (aktivist), Tiiu Kuurme (TLÜ). Korraldaja: Tallinna Ülikool.

14.30-16.00 Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?

Moderaatorid: Anna-Kaisa Oidermaa, Marit Kannelmäe-Geerts. Osalejad: Marleen Marlot (õpilane), Kalev Roosiväli (lapsevanem), Liis Reier (koolijuht), Triin Kahre (koolipsühholoog), Margit Timakov (õpetaja, Eesti Õpetajate Liidu juht). Korraldaja: MTÜ Peaasi.

17.00-18.30 Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?

Moderaator: Kadri Ugur. Osaleja: Karmen Palts. Korraldaja: TÜ Haridusuuenduskeskus.

Täismahus festivali kava: arvamusfestival.ee/kava/

The post Kooliväärtuste alal tuuakse peidus probleemid päevavalgele appeared first on Arvamusfestival 2015.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob tänavu Arvamusfestivalile debati, kus meie europarlamendi liikmed keskenduvad ajakirjanik Neeme Raua modereerimisel võimalikele lähituleviku arengutele Venemaal.

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles sel kevadel toimunud pressikonverentsil, et on lõpetanud europarlamendi materjalidega tutvumise, sest see on suhteliselt mõttetu tegevus, kuna sel kogul pole palju kaasarääkimisõigust Euroopa välispoliitikas. Samas on meie eurosaadik Marju Lauristin öelnud, et parlamendi kaal Euroopa välissuhtluses on just praeguse koosseisu ajal nähtavalt tõusnud.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob europarlamendi liikmed Paide Vallimäele, et mõtiskleda selle üle, kas ja millistes valdkondades oleks Euroopa ja Venema rahvaesindajate koostöö võimalik ning milliseid hoobasid on Euroopa Parlamendil ELi Venemaa-poliitika mõjutamiseks ajal, mil omavahelised suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel praktiliselt puuduvad? Räägitakse ka sellest, kuidas peaks EL käituma majandussuhetes Venemaaga ja kuidas mõjutab vene gaas Euroopa ühtsust.

Teiste europarlamendiliikmete seas on lubanud kohale tulla Tunne Kelam, kelle sõnul on raske Arvamusfestivali tähtsust ja olulisust üle hinnata.

“Tegus kodanikuühiskond on avatud demokraatia nurgakivi. Ja kodanikuühiskonna toimimise eelduseks on see, et ka väljaspool formaalseid struktuure toimub sisukas ja mitmekülgne arutelu. Ainult see, mitte täiendavate institutsionaalsete foorumite juurde loomine, viib kokkuvõttes ühiskonda edasi,” ütles ta. Kelam lisas, et mõne aastaga, mil festivali on korraldatud, on see saanud vaba mõtte ja eelkõige kvaliteetse arutelu majakaks. “Loodan seda näha ka tänavu. Arvamusfestivali vara ei ole mitte kaubamärk või tore suveüritus Paides, vaid arvajad. Need inimesed, kes tulevad kohale, argumenteerivad ja esitavad oma seisukohti.”

Kelam lisas, et peab festivali üheks Eesti intelligentsemaks suveürituseks, kus on lai teemadering, alustades üldhuvitavatest ja lõpetades spetsiifilisemate teemadega. „Igaüks saab päeva või ka kaks ära sisustada tiheda mõttetegevusega,” ütles ta.

Lisaks soovib Kelam kindlasti külastada Postimehe, Väärtuste ning Kirikute alasid. “Kõige rohkem aga ootan toredaid kohtumisi heade sõpradega ja loodetavasti leian sealt ka palju uusi põnevaid tuttavaid,” lisas ta veel.

Arutelu toimub laupäeval, 15. augustil kell 10 hommikul. Kel pole võimalik kohale tulla, saab arutelu vaadata interneti otseülekandest.

The post Europarlamendi saadikud arutlevad Venemaa tuleviku üle appeared first on Arvamusfestival 2015.

Eestit on tabanud enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum. Kas idufirmad ongi uus fenomen või ainult järjekordne mull, mis varem või hiljem lõhkeb?

“Innovatsioon on alati kuulunud Eesti riigi DNA-sse. Viimastel aastatel oleme aga ühest küljest loorberitele puhkama jäänud, kuid teisest küljest vohab enneolematu uue majanduse ja idufirmade buum,” lausub Eesti Telekomi kommunikatsioonidirektor Kaja Sepp. Eesti Telekomi ja uute äride kiirendi VUNK koostöös loodud innovatsioonialal arutletakse just selle üle, kas idufirmade buum on innovatsioonisuutlikuse mujalt välja söönud või on kaasarääkimiseks ruumi ka niiöelda vana majanduse tegijatel. Lisaks püütakse leida kasulikke võimalusi koostööks idufirmade ning suurettevõtete vahel.

Samuti piilutakse innovatsiooniala erinevates aruteludes tavatarbija pidevalt muutuvasse maailma. Arutletakse selle üle, milliseks on kujunemas meie pangandusteenused. Täna elame maailmas, kus alustavate ettevõtete, ürituste ja toodete rahastamiseks kasutatakse tihtipeale ühisrahastust, kus rahval on võimalik projekte toetada, minnes samal ajal mööda pankadest. Ühes innovatsiooniala arutelus otsitaksegi vastuseid küsimustele, kas teenused nagu TransferWise, Bondora ja ühisrahastus jäävadki paljalt nišitooteks või kasvavad kunagi ka tavatarbijani?

Lisaks keskendutakse ka aina olulisemaks muutuvale asjade interneti teemale. “Kas asjade internet viib meid Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse maailma?,” esitas Sepp küsimuse. Isaac Asimovi novellis “Asumi äär” eksisteerival Gaia planeedil on küll iga olend eraldi eksisteeriv, kuid üheskoos moodustavad nad ühe tervikliku superteadvuse. Kas meie taskus piiksuvad nutitelefonid, tahvelarvutid, kodus olevad televiisorid, külmkapid ja kas või teekannud võivad ühel päeval moodustada midagi sarnast? Või on see asjade interneti mõjul juba juhtumas?

Puutumata ei jää ka meelelahutusmaailm. Arutelus “Milleeniumilapsed ja meelelahutus” on luubi all tänaste noorte meelelahutuse tarbimise erinevad küljed ning tarbimisviiside totaalne erinevus varasemast. Sepa sõnul on tänase TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad inimesed küll nooremas keskkeas, kuid juba praegu on nende sihtgrupi soovid ja vajadused hoopis teised, mis neil.

Vunk innovatsiooniala mitmel arutelul osalevad nii asjatundjaist eksperdid kui ka eluterved skeptikud, samuti küsitakse võimaluse korral ka rahva seisukohta ning arvamust. “Usume, et innovatsiooniala julgustab vähemalt ühe uue innovaatilise idee sündi, millele saame VUNK uute äride kiirendi programmis vunki juurde anda,” lisas Sepp.

Arvamusfestivali VUNK Innovatsiooniala valmib koostöös Eesti Telekomi, ärikiirendi Vunk, Eesti Pangaliidu, MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse ning Säästva Eesti Instituudi koostöös.

VUNK Innovatsiooniala arutelud toimuvad reedel, 14 augustil:
12.00-13.30 Innovatsiooni ja intellektuaalomandi kaitsmine ettevõtluses
Tänapäeval moodustab ettevõtte intellektuaalomand üha suuremat osa selle väärtusest. Samal ajal pööratakse enda pilgud ettevõtte kaubamärgi, leiutiste ja loomingu kaitsmise suunas tihtilugu alles siis kui selleks on liiga hilja. Mida on võimalik Eesti ettevõtetel ära teha selleks, et ellu jääda tihedas konkurentsis nii Maarjamaal, kui välismaal?

Moderaator: Martin Hanson. Osalejad: Margus Viher (Eesti Patendiameti peadirektor), Krista Tuulik (Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiasiirde juht). Korraldaja: Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

14.30-16.00 Uued alternatiivid pangateenustele (Crowd funding, TransferWise, Bondora jne) – mõju tänastele pangateenustele ja traditsioonilisele pangandussektorile 5a, 10a, 25a perspektiivis
Uued alternatiivid on atraktiivsed (kihvt, odavam, ei ole tegemist “kulakust” pangaga) ja meedia poolt sageli üleshaibitud. Kas aga tarbijad ja regulaatorid teavad, millega tegemist? Kas need teenused on ja jäävad nišiteenusteks nii pakkujate kui kasutajate poolt või muutuvad laiatarbekaubaks ehk teenuseks igaühele?

Moderaator: Alar Kolk (Innovatsiooniakadeemia). Osalejad: Mart Maasik (SEB äriinnovatsiooni juht), Erika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Arno Pae (Swedbank’i e-kanalite juht), Martin Sokk (TransferWise’i arendusjuht) ja Pärtel Tomberg (Bondora tegevjuht), Rain Lõhmus (LHV Pank, nõukogu esimees). Korraldaja: Pangaliit

17.00-18.30 Kuidas saaks Eesti olla keskkonnasõbralike innovatsioonide alal maailmas silmapaistvam?
Tegelikult ei tule juttu mainekujundusest ja turundusest, vähemasti mitte ainult. Arutelu eesmärk on kõrvutada omavahel teemad, algatused ja meetmed, millega erinevad Eesti avaliku sektori organisatsioonid toetavad keskkonnainnovatsiooni Eesti ettevõtluskeskkonnas. Võrdleme olukorda rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõttekodade soovitustega; uurime, millest tunnevad puudust ettevõtjad ning arutleme, kuidas neid lünki täita, et liikumine ringmajanduse suunas oleks terviklikum.

Moderaator: Ann Runnel. Osalejad: Pirko Konsa (Arengufond), Lauri Tammiste (KIK), Piret Potisepp (MKM), Liina Joller (TÜ MTK) jt. Korraldaja: Säästva Eesti Instituut

Samuti toimuvad arutelud laupäeval, 15 augustil:
12.00-13.30 Start-up´id ja suurettevõtted – kuidas tekib sünergia?
Milliseid müüte peab murdma, et suurendada koostööd uute ja traditsiooniliste äride vahel? Kas ja kuidas saavad suurettevõtted ja start-up´d olla teineteisele tulevikus rohkem kasulikud? Kuidas innustada suurettevõtteid kasutama rohkem avatud koostöö- ja innovatsioonimudeleid? Millist väärtust näevad koostööst idufirmad?

Moderaator: Triin Tuulik (Glimstedt). Korraldaja: AS Eesti Telekom

14.30-16.00 Internet of things – Kas järjekordne BUZZ või reaalselt kasutoov maailm?
Kas asjade internetiga oleme teel Asimovi lugudest tuttava Gaia superteadvuse poole? Otsuseid tehes konsulteerivad kõik mõtetes kõigi ja kõigega. Või on see järjekordne internetimull?

Moderaator: Toomas Kärner (IOT valdkonna juht). Osalejad: IOT tulised pooldajad ja eluterved skeptikud – Kristjan Port (Eesti Interneti SA), Lauri Ilison (Nortal), Riho Kurg (Zone). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

17.00-18.30 Milleeniumilapsed ja meelelahutus
TV meelelahutusmaailma otsuseid langetavad (nooremas) keskeas inimesed, kes on silmitisi tõsiasjaga, et suur osa nende sihtgrupist on hoopis teiste harjumuste ja väärtustega ning soovivad meelelahutust kasutada omadel tingimustel. Kuidas sellest olukorrast välja tulla?

Moderaator: Toomas Luhats. Osalejad: Karl Anton (Eesti Telekom), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool). Korraldaja: AS Eesti Telekom.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/

The post VUNK innovatsioonialal suunatakse pilk tulevikku appeared first on Arvamusfestival 2015.

“Kes siis veel kui kohalikud peaks seda üleriigilist festivali toetama? See oleks nagu auasi,” ütles Rebruk GH juhatuse esimees Peeter Lodi, kelle sõnul on Arvamusfestivali puhul tohutult oluline see, et inimestele antaks võimalus ennast vabalt väljendada.
Festivali Oruala mitmed konstruktsioonid saavad valmis kolme kohaliku ettevõtte koostöös: Combimill abistab toormaterjali hankimisega, Rebruk GH viimistluse ning ehitusfirma Paide MEK vastutab lõpptulemuse eest. Ühe projektina on kavas Oruala nõlvale ehitada kaks osalejatele mõeldud istumistreppi.

“Rebruk on meid tõeliselt suuremeelselt toetanud – kahel aastal on nad meid varustanud puitmaterjaliga ning just nende töökojas ehitasime eelmisel suvel Arvamusfestivali hiigelsuured A-tähe skulptuurid. Meeldiv koostöö jätkub ka tänavu,” sõnas festivali turundusjuht Anu Melioranski.
Lodi sõnul on festivalil kõlanud igal aastal mõtteid, mis jäävad ka arutelude järgselt veel pikalt paljudele mõju avaldama, sarnased ootused on tal ka tänavusele festivalile. “Igal aastal ütleb keegi midagi huvitavat, mis siis laiemat kõlapinda leiab. Võib olla ka seekord. Teemasid ju jätkub,” sõnas Lodi.

Lodi soovib festivalil osalejatele südamele panna, et kõik on teretulnud ning Arvamusfestival on suurepärane võimalus oma mõtete ning arvamuse avaldamiseks. “Kuulake seda, mis teile meeldib kuulata. Kui tunnete, et miski sees tahab välja ütlemist, siis tehke seda. Kuid samas pole motet ka tühja juttu ajada,” ütles ta.

Paide läheduses asuv OÜ Rebruk GH toodab juba 2007. aastast puitkarkassiga maju ning abihooneid garaažidest varjualusteni. OÜ Rebruk GH toetas Arvamusfestivali ka eelmisel aastal, pakkudes toormaterjali osade festivaliala puitkonstruktsioonide valmistamiseks.

The post Kohalikud ettevõtted aitavad festivali ehitada appeared first on Arvamusfestival 2015.

„Tänavune üritus on suurem kui ei kunagi varem, plaanis on 160 arutelu ja üle 800 kõneleja,“ ütles Jussi Eronen, MTV uudiste tegevtoimetaja. Ligi 40 arutelu on pühendatud haridusteemadele. Lisaks kõneldakse nii lastekirjandusest, räpikultuurist kui ka kultuuri ekspordi võimalustest.

„Tänavuse festivali ülesehitus ei ole varasemaga väga muutunud, kuid loomulikult on meil palju uusi ideid. Üks neist on anda igale parlamendierakonnale SuomiAreenal üks arutelutund. Iga päev on võimalus kahel parteil oma tunnis luua oma soovide järgi programm,“ sõnas Eronen. Festivalile leiavad tee ka mitmed muusikuid, kuna koos SuomiAreenaga toimub festival Pori Jazz. Kohale on lubanud tulla veel Soome ekspresidendid Tarja Halonen ja Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari.

Eroneni sõnul on tänavuse Suomi Areena meediakajastus suurem, kui ei kunagi varem. „Meil on isegi eraldi telekanal, Suomi Areena TV, mis on töös terve festivali aja,” sõnas Eronen.

Loe ka meie blogis eelmisel aastal ilmunud pikemat lugu SuomiAreenast või külasta festivali kodulehte.

The post SuomiAreenal luubi all haridus ja kultuur appeared first on Arvamusfestival 2015.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava

The post Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist appeared first on Arvamusfestival 2015.

Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

The post Riskidega ühiskond: kas teeme koostööd või kukume koos läbi? appeared first on Arvamusfestival 2015.

Digihariduse alalt leiab mitmeid mõtlemapanevaid aruteluteemasid: teiste seas näiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla sõnul arutletakse nii selle üle, millised on hirmud kui ka ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Arutelu käigus jagatakse osalejad gruppidesse vastavalt rollidele – õpetaja, lapsevanem, koolijuht või haridusametnik. Arutelugruppe juhivad oma ala asjatundjad, kellede hulgast võib leida nii lapsevanema Peeter Marveti, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, Virtsu Kooli juhi Airi Aaviku kui ka omavalitsuse ametniku Jarno Lauri. Arutelu modereerib Ene Koitla.

Digihariduse teemaalalt ei puudu ka õpilased, kes arutlevad mitmete koolis ja vabal ajal kasutatavate digiseadmete erinevate kasutusalade ning kasulikkuse üle. Koos Väätsa kooli õpilaste ning õpetaja Anneli Tumanskiga üritatakse leida võimalusi vanemate ning ettevõtete kaasamiseks. Digihariduse teemadele paneb punkti paneeldiskussioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“.

“Arutellu on kaasatud ka tööandjad, kellega selgitatakse välja, milline on digipädev töötaja ja millist kasu tööandja sellest lõigata võib,” selgitas Koitla. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kui palju piirab ettevõtte arengut digioskamatu töötaja. Paneelsessioonis võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, Riigi Infosüsteemi Ameti vanemarhitekt Priit Raspel, Kristjan Rebane Tallinna Tehnikaülikoolist ning Kaarel Kotkas aktsiaseltsist Jalax. Sessiooni modereerib digiajakirjanik Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala kaasab oma teemaringidesse eksperte igalt elualalt. Olgu selleks siis lapsevanem, koolidirektor, õpilane, õpetaja või tööandja. Koitla usub, et kuna digitaalsed oskused on vajalikud igal elualal, on digihariduse ala huvitav kõigil hoolimata vanusest.

Tänavuse arvamusfestivali digihariduse ala ning selle arutelud valmivad koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Eesti Õpetajate Liidu ning mitmete IT valdkonna ekspertide koostööl. Samuti annavad teemaala ja arutelude valmimisse oma panuse õpilased ise.

Digihariduse ala ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava.
Digihariduse ala on osa Arvamusfestivali Õpiorust. Ühine ja hoia silm peal Facebooki eventil!

The post Digipädevus või digimürgitus? appeared first on Arvamusfestival 2015.

Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

The post Väärtusteala tõstatab küsimusi tehisintellekti ja väärtuste kohta appeared first on Arvamusfestival 2015.

Hooandjate toetusel loodetakse katta enam kui 150 vabatahtliku majutus- ja toitlustuskulud festivali ajal. Osa rahast kulub sellele, et muuta Vallimägi mugavamaks, pakkudes rohkem istumisvõimalusi ja varjualuseid. See kõik peaks kaasa aitama sellele, et festivaliala soosiks võimalikult palju kaasavaid aruteluformaate ja oleks vihmakindel.

„Tellime toetuse abil võimalikult palju töid kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,“ rääkis Arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski. „Meil on üks suurem unistus – toota koostöös EKA arhitektuuri eriala magistrantide, õppejõudude ja inseneridega vihmakindel varjualune, mis sobib Paide Vallimäe looduskaunisse keskkonda.“
Korduvkasutatav varjualune on moodne, mugavalt üles seatav ja kokkupandav ning vaatamata oma avatusele ja õhulisusele pakub see kaitset tuule ja vihma eest. „Joonised ja maketid on juba olemas, nüüd on vaja varjualune päriselt valmis teha,“ lisas Melioranski.

Samas võib juhtuda, et küllaltki mahukas ja palju tööd nõudev varjualuse projekt valmib alles 2016. aasta Arvamusfestivaliks.
Nagu tavaks, teeb Arvamusfestival kõikidele hooandjatele tänutäheks festivaliga seotud kingitusi. Kingituste hulgast leiab nii Arvamusfestivali kõrvarõngaid, Stella Soomlaisi spetsiaalselt festivali jaoks loodud nahast käepaelu, õpilasfirma Sikikikilips loodud kikilipse kui ka Reet Ausi disainitud Arvamusfestivali T-särke.

Lisaks hooandjatele toetavad Arvamusfestivali Avatud Eesti Fond, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Eesti Energia.

Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil Paide Vallimäel. Festivalilt leiab hulgaliselt võimalusi, et lüüa kaasa inspireerivates aruteludes ning diskussioonides, leida oma ideedele ja ettevõtmistele kaasaelajaid ning hankida uusi ja põnevaid tutvusi.

„Eks Arvamusfestivali teevad ja toetavad need, kelle arvates on Arvamusfestival üks võimalus ise midagi ära teha, muuta elu Eestis paremaks,“ sõnas Melioranski.

Hoogu saab anda 7. juulini Hooandja kodulehel.

The post Anna festivalile hoogu! appeared first on Arvamusfestival 2015.

Arvamusfestivali teemaalade tiim on ära teinud suure töö – 250 laekunud ideed on jagatud umbes 25 rühma ning neist rühmadest areneb järgmiste nädalate jooksul teemaalade programm.

„Vaatasime mis teema märksõna iga ideed kirjeldab. Kas tegemist on näiteks õpetajate staatuse küsimusega, või on teemaga seotud kooli keskkond. Mahukamatele valdkondadele nagu näiteks haridus andsime ka alateemad, kuna igale teemale saab läheneda erineva nurga alt,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus. Ühiste teemade alla koondatud ideede kokku sobitamisel peeti alati ka silmas, et valitud teemadering edastaks mingit konkreetset sõnumit.

„Otsisime tänavu natuke uudsemat lähenemist teemaaladele. Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Uus. „Näiteks tahaks ühisele alale kokku tuua arutelud eri valdkondadest, kuid mis ühiselt tõstatavad küsimuse Eesti elujõulisusest“ tõi ta näiteks.

Lisaks eelmistest aastatest tuttavatele teemaaladele nagu, lapsed ja pered, ettevõtlus ja heaolu, lisanduvad nüüd teadusteemad, meeste ja naiste suhteid ja rolle käsitlev teemaala, tööelu, tervise ning julgeolekualad ja palju muud.

„Tänavu tuli riigi juhtimisest päris palju erinevaid ideid ja me loodame mitu aruteluala selle teema katuse alla tuua,“ lisas Uus. Loomulikult on festivalil kohal ka eelmisel aastal palju populaarsust kogunud erakondade maailmavaatekohvikud ning erinevate meediaväljaannete teemaalad. Millised parlamendierakonnad ning meediaväljaanded tänavusel festivalil kohal on, selgub aprilli lõpuks, kui toimub Arvamusfestivali korraldustiimi ning teemaalade korraldajate ühisüritus.

Pärast aprilli lõpus toimuvat kohtumist tuleb organisatsioonidel asuda teemaalasid ette valmistama, mõeldes osalejatele, täpsematele teemadele ja küsimustele ning kindlasti ka sellele, mismoodi arutelusid läbi viia. „Tänavu otsime veidi ootamatuid aruteluvorme, kus inimesed saaksid rohkem aktiivselt osaleda, kaasa rääkida, võib-olla ka liikuda, midagi teha, et arutelu ei kujuneks tavapäraseks paneeldiskussiooniks,“ ütles Uus.

The post Arvamusfestivali teemadering on sel aastal põnev ja mitmekesine appeared first on Arvamusfestival 2015.

Arvamusfestival ootab kolmapäeval, 15. aprillil toimuval Mitmekesisuse päeval aruteluhommikule, et koos erivajadustega inimeste ja inimõiguste ekspertidega leida lahendusi, kuidas teha Paides Vallimäel peetav festival ligipääsetavaks kõigile.

„Esimesel festivali toimumisaastal oli meil eesmärk uudset kohtumispaika katsetada, teisel aastal jõudsime juba mõelda, et erivajadustega inimestele oleks ligipääsetavad kesksed festivalipunktid – Oruala ja Mäeala ning festivalikohvik. Samuti mõtlesime, et kaartidel ja infomaterjalides oleks hoolitsetud vastava info olemasolu eest,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. „Nüüd, kolmandal aastal oleme jõudnud nii kaugele, et soovime koos erivajadustega inimeste eest seisvate organisatsioonide ekspertidega tõsiselt mõelda, kuidas järgmistel aastatel festivali arendada.”

Nõnda oodataksegi kolmapäeval Tallinnasse Wabaduse kohvikusse eksperte erinevatest organisatsioonidest, kes oskaksid festivali korraldajatega kaasa mõelda: kuidas teha Vallimägi ja festivali teemaalad ligipääsetavaks kõigile, kes soovivad Eesti oleviku ja tuleviku nimel kaasa mõelda.

Arutelu on osa esimest korda toimuvast üle-Eestilisest Mitmekesisuse päevast, millega soovitakse kolmapäeval, 15. aprillil, pöörata inimeste tähelepanu iga inimese erakordsusele ja olulisusele nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Mitmekesisuse päeva korraldavad Inimõiguste Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli projekt “Erinevus rikastab” ja mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid. Mitmekesisuse kokkulepe on kokkulepe, millega ettevõte või avalik organisatsioon näitab, et hindab mitmekesisuse väärtusi enda klientide ning töötajate seas, rõhudes sealjuures võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise kaotamisele nii ettevõttes kui ka ühiskonnas.

Seni on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud 53 ettevõtet ja kolmapäeval liitub umbes kümme veel. Mujal Euroopas on seda päeva korraldatud Saksamaal ja neid on Eesti Mitmekesisuse päeva korraldamisel palju ka eeskujuks võetud. Mitmekesisuse päeva – nime all Diversity Day – , populaarsus Saksamaal loonud mitmeid väärtusi, näiteks on vabale töökohale kandideerivale puudega inimesele kindlustatud tööintervjuu, mis muudab puuetega inimestele tööturule sisenemise võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega hulga lihtsamaks.

Ideede hulk, mida Mitmekesisuse päevaga seoses ettevõttes korraldada on praktiliselt piiritu – alates teavitamisest sotsiaalmeedias kuni lõpetades mitmekesisuse teemaliste arutelude ning diskussioonidega ettevõtte sees ja väljas. Samuti leidub erinevusrikastab.ee kodulehel mitmeid ideid, mida ettevõttes korraldada.

Arvamusfestival ootab kõiki, kes soovivad festivali ligipääsetavuse teemal kaasa mõelda, kolmapäeval kell 11 Vabaduse väljaku kõrval asuvasse kohvikusse Wabadus.

Rohkem infot Mitmekesisuse päeva kohta leiab kodulehelt www.erinevusrikastab.ee.

The post Kuidas teha festival ligipääsetavaks kõigile? appeared first on Arvamusfestival 2015.