Vahel tundub, et toimugu mujal mis tahes, teatrilaval näeb ikka ikka iiri
peredraamasid ja vene mõisalugusid. Eelmisel aastal toimunud kooseluseaduse möllu puudutas kogu Eesti teatri peale üks harrastusteatri lavastus. Kas teatris peakski näitama ainult neid väärtusi, mis on ajas muutumatud, või peaks ta käima ajast ees ja ise neid looma? On ta vähemuste või enamuse
hääletoru?