Warning: Use of undefined constant slug - assumed 'slug' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2015/wp-content/plugins/arvamusfestival/af.php on line 494
Blogi Archives - Page 3 of 4 - Arvamusfestival 2015
Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Blogi

Tahad saada poliitikuks? Osale simulatsioonil!

Erinevate poliitiliste otsuste kujunemist saadab tihtipeale saladuseloor, mille taha tavakodanik ei näe. Kuidas käib töö Riigikogus, Euroopa Liidus, NATOs ja ÜROs, saab omal nahal proovida Arvamusfestivali simulatsioonidel.

Sel aastal on Arvamusfestivalil esmakordselt avatud simulatsioonide ala, kus kahe päeva jooksul on kõigil eelregistreerinud soovijatel võimalik osaleda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide simulatsioonidel ning kuulata demokraatia ja NATO artikkel 5 üle väitlemas Eesti parimaid väitlejaid.

“Simulatsioonidega soovime näidata poliitiliste otsuste kujunemise keerukust ja nende sõltuvust inimsuhetest,” lausus Herman Kelomees, simulatsioonide ala üks eestvedajatest ning Eesti Väitlusseltsi tegevjuht. Tema sõnul on simulatsioonide ala eesmärk eelkõige näidata, kuidas simuleeritavas institutsioonis töökorraldus toimub ning kujundada avalike simulatsioonide korraldamisest Eesti arvamuskultuuri osa.

Simulatsioonide läbiviimine Eestis ei ole uus nähtus, varem on korraldatud Riigikogu, linnavolikogude, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Euroopa Parlamendi ning ÜRO simulatsioone, kuid need on tavaliselt mõeldud kas kooliõpilastele või tudengitele. Arvamusfestivali simulatsioonidel võivad aga osaleda kõik soovijad, olenemata vanusest ja kogemustest. Simulatsioonil osalejal ei ole vaja eriteadmisi, vajalik on vaid eelregistreerimine.

Arvamusfestivali simulatsioonide ala organiseerivad Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ning MTÜ Euroopa Maja.

Registeeru simulatsioonile SIIN!

AF_simulatsioon

Simulatsioonide ala ajakava:

Reede, 14. august
13.00-14.30 Riigikogu täiskogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Riigikogu tööd.
15.30-17.00 Euroopa Ülemkogu tippkohtumise simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Euroopa Ülemkogu tööd.
18.00-19.30 Väitlus: “Kas demokraatia on parim riigivalitsemise vorm?”
Eesti väitlusmeistrivõistluste parimad kõnelejad väitlevad Briti parlamentaarses formaadis.

Laupäev, 15. august
13.00-14.30 ÜRO Julgeolekunõukogu simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu tööd.
15.30-17.00 NATO nõukogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Põhja-Atlandi Nõukogu tööd.
18.00-19.30 Artikkel 5 väitlus: “Kas USA-l oleks mõistlik Eestile appi minna?”
Eesti väitlusliikumise ajaloo parimad kõnelejad väitlevad Ameerika parlamentaarses formaadis.

Vaata festivali kogu kava siit: arvamusfestival.ee/kava
Foto: Postimees/Scanpix

Õpetaja kui kümnete rollide täitja

Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?

“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.

Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.

“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.

Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.

AF_õpetaja kui kümnete rollide täitja

Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:

12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava

SuomiAreenal luubi all haridus ja kultuur

Täna Poris alanud Soome arvamusfestival SuomiAreena keskendub seekord hariduse ja kultuuriteemadele: puudutatakse nii üldist haridustaset, põhikooliharidust kui ka koolide digitaliseerimise teemasid.

„Tänavune üritus on suurem kui ei kunagi varem, plaanis on 160 arutelu ja üle 800 kõneleja,“ ütles Jussi Eronen, MTV uudiste tegevtoimetaja. Ligi 40 arutelu on pühendatud haridusteemadele. Lisaks kõneldakse nii lastekirjandusest, räpikultuurist kui ka kultuuri ekspordi võimalustest.

„Tänavuse festivali ülesehitus ei ole varasemaga väga muutunud, kuid loomulikult on meil palju uusi ideid. Üks neist on anda igale parlamendierakonnale SuomiAreenal üks arutelutund. Iga päev on võimalus kahel parteil oma tunnis luua oma soovide järgi programm,“ sõnas Eronen. Festivalile leiavad tee ka mitmed muusikuid, kuna koos SuomiAreenaga toimub festival Pori Jazz. Kohale on lubanud tulla veel Soome ekspresidendid Tarja Halonen ja Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari.

Eroneni sõnul on tänavuse Suomi Areena meediakajastus suurem, kui ei kunagi varem. „Meil on isegi eraldi telekanal, Suomi Areena TV, mis on töös terve festivali aja,” sõnas Eronen.

Loe ka meie blogis eelmisel aastal ilmunud pikemat lugu SuomiAreenast või külasta festivali kodulehte.

Ettevõtlusalal: toidu ekspordist idufirmade vajalikkuseni

Venemaa impordipiirangud sunnivad Eesti piimatootjaid otsima uusi turge, kuhu oma toodangut eksportida, kuid selget valemit, kuidas leida oma koht maailma toiduturul, praegu pole. Arvamusfestivali ettevõtlusala annab võimaluse arutleda, kuidas teha eesti toidust globaalne hitt.

Seoses Venemaa seatud impordipiirangutega on paljud Eesti toidutootjad sunnitud otsima uusi eksporditurge ja pingsalt mõtlema selle peale, mida ja kuidas tootma peaks, et tekkinud situatsioonist edukalt väljuda. Vähetähtis ei ole selles olukorras ka hiljuti uuringutest selgunud teadmine, et kui välismaalased Eesti kohta midagi teavad, siis teavad nad meie toitu,” lausus Kadi Raudsepp Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnast, kes on üks arutelude korraldajatest.

Kuna Eesti toidutooted on siiamaani olnud oluline ekspordikaup, on Eesti tootjatel tarvis kriis enda kasuks pöörata ning maailma toiduturul uus nišš leida. Kuidas on Eestil võimalik eristuda suurtest põllumajandusmaadest nagu Hispaania, Portugal ja Holland? Kuidas kasvatada Eesti toidueksporti? Milliste tulevikutrendidega peavad nii tänased kui tulevased eksportöörid arvestama? Vastused nendele küsimustele ning erinevaid lahenduskäike selle kohta, kuidas Eesti toidust saab ülemaailmne hitt, otsivad Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimees Katre Kõvask, OÜ La Muu asutaja ja juht Rasmus Rask, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ning Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik arutelul “Teeme Eesti toidust ülemaailmse hiti”.

Senine kogemus on näidanud, et toiduteemalised diskussioonid ei ole kunagi igavad – absoluutselt igaühel on selles küsimuses olemas oma kindel arvamus. Toit on teema, mis puudutab iga inimest. Arutelu toimub festivali esimesel päeval, 14. augustil, algusega kell 15.30.

Ettevõtlus vajab kultuuritõlke

Ettevõtlusalal tuleb juttu ka ettevõtluse ja kultuuri omavahelistest seostest. Arutelu “Kui kultuur kohtub äriga: eelarvamustest koostööni” uurib, kuidas on ettevõtetel võimalik sõlmida tulusaid koostööleppeid kultuuriasutustega ning näha kultuuris peituvaid võimalusi. Arutelu korraldaja, Soome Instituudi juhataja Anu Laitila sõnul vajab ettevõtlus tõlke, kes oskavad näha kultuuris peituvaid võimalusi.

Kui me kevadel “Soome 100” korralduskomitee peasekretäri Pekka Timoneniga arutasime, mida saaksid Soome ja Eesti oma 100. aastapäeva puhul üheskoos teha, nimetas Timonen end “tõlgiks” kunsti- ja ärimaailma vahel,” ütles Laitila. Ta usub, et ettevõtlus vajabki tõlke, kelle abil leida ühine keel kultuuri ning ettevõtluse vahel.

Ühise keele leidmine ei ole võimatu – nii Soomes kui ka Eestis sünnib igal aastal nii suuri kui ka väiksemaid tulusaid koostööleppeid. Miks aga otsustab ettevõtja investeerida kultuuri ning mida ta vastu ootab? Mida peavad silmas pidama kultuurivaldkonna asjatundjad, et koostööst asja saaks? Sellest räägivad festivali teisel päeval, 15. augustil algusega kell 13.00 mitmed asjatundjad nii Soomest kui Eestist.

Arutelule on lubanud tulla osalema Pekka Timonen, Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund, Soome suurima kommunikatsioonibüroo Miltton Networks juhtivspetsialist Sanna-Mari Jäntti ning teised asjatundjad.

Ala kolmas arutelu, “Vastutustundlik ettevõtlus – a keda huvitab?”, keskendub Eesti inimeste tarbimiskultuurile. “Tarbijate harimine on saanud vähe tähelepanu, sest üldiselt tegeletakse ainult tagajärgedega,” leidis Tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Anne-Mai Helemäe, kelle sõnul on keskkonna säilimise huvides kindlasti vaja panustada kodanike tarbimiskultuuri muutmisesse.

Tarbijakaitseameti tarbimiskeskkonna arendusnõuniku Ando Kiidroni sõnul tekib siin aga küsimus, kas vastutustundlik käitumine on riigi, ettevõtja või tarbija mure. “Kui soovime lisaks kasumi teenimisele ka ühiskonnale midagi tagasi anda, kasvab toote või teenuse hind,” sõnas Kiidron. Tema arvates on Eesti tarbija teadlikkus madal, mistõttu ei pruugi tarbijale selline inimesest ja keskkonnast hooliv teguviis korda minna. Arutelul uurivad Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla, kohvikuteketi MAMO perenaine Margit Härma ning moedisainer Lilli Jahilo, millises seisus on Eesti tarbimiskultuur ning kas ostuotsused lähtuvad hinnast, emotsioonist, mainest või hoopis millestki muust. Samuti arutletakse, kas hoolivamate tarbijate kasvatamine võiks olla hoopis haridussüsteemi ülesanne.

Tähelepanuta ei jää ka idufirmad

Ettevõtlusalal saab kuulda ka start-up’idest, ettevõtlusest maapiirkondades ja rikkaks saamisest. Riigikogu majanduskomisjoni lige Toomas Kivimägi, Elise Sass Microsoftist, Margus Uudam Ambient Sound Investmentist ja Sten Tamkivi Teleportist avavad Ettevõtlusala aruteluga “Mis kasu on Eestile start-up’idest?”, kus küsime, kas idufirmad loovad väärtust Eesti majanduse jaoks ning miks on investorid neisse investeerimisel tulemustes pettunud. Mida aga ootavad ettevõtjad uuel aastal jõustuvast omavalitsusreformist, saab kuulda 15. augustil kell 15.30 Kaubanduskoja arutelul “Ettevõtlus kui maaelu vedur”. Kuidas maapiirkondades ettevõtlusega tegeleda nii, et see oleks kasulik nii ettevõtjatele endale kui ka kohaliku piirkonna arengule, räägivad ettevõtjad Vahur Roosaar, Wendre juhatuse esimees, Maire Forsel, Leisi Lapikoja omanik, ning ettevõtlusminister Urve Palo. Ettevõtlusala arutelud lõpetab festivali teisel päeval Äripäev. Kuna rikkaks tahab meist saada igaüks, otsivad sellele probleemile Äripäeva arutelul “Kuidas rikkaks saada?” lahendusi investor Raivo Hein, pankur Tarmo Tanilas ning õpetajast investor Kristi Saare.

Ettevõtlusala sünnib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Põllumajandusministeeriumi, Soome Instituudi, Tarbijakaitseameti, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Äripäeva ning Arengufondi koostöös.

Sooalal vähemused, feministid ja puuetega inimesed

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised) sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

AF_sooala

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Mare Abner. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Labürintteater kutsub „Ajaproovi“ lavastuses festivali kompama

Kahe päeva jooksul saavad Arvamusfestivalile tulnud võimaluse osaleda Labürintteatriühendus G9 etenduses „Ajaproov”, kus hägustuvad piirid lavastatu ja tegeliku ning etendajate ja publiku vahel. Etendustele on piiratud arv pileteid, mis on tänasest müügis Piletilevis. 

Vaid mõnekümnel festivalikülastajal on võimalik osaks saada haruldasest eriotstarbel valminud rännaklavastusest, mis viib huvilised väikeste gruppidena Vallimäele seiklema. Teekonna vältel loovad Labürintteatriühenduse G9 tegijad osalistele elulisi stseene, mille lahendamises saavad osalised kaasa mängida, muutudes seeläbi justkui ise näitlejateks.

Tegelikult ei saagi öelda, et tegu on näitlejatega, sest improvisatsiooni roll on rännakus väga suur. Loome konteksti, mis võimaldab osalistel tajuda tuttavaid olukordi ja keskkonda, milles hetkel viibitakse, kuid seda harjumuspärasest erinevalt,“ selgitas lavastuse üks autoreid ja osalisi Keili Retter.

Osalemiseks ei ole Retteri sõnul vaja varem sügavamõttelisi etüüde ja teatraalseid poose läbi harjutada, erilisi oskusi Labürintteater G9 tegijad eksperimentnäitlejatelt kindlasti ei oota. „Mingil määral pead ju ka elus olema valmis reageerima erinevatele olukordadele,“ sõnas Retter.

AF_ajaproov

Retter meenutas varasematest sarnastest etendustest, et tihti on kujunenud rollid ja improviseeritud olukorrad reaalsusele niivõrd sarnased, et osalised ei saagi aru, milline stseen on lavastatud ja milline mitte. Etendust linnaruumis läbi viies on juhtunud ka seda, et elamuse osaliseks saavad needki, kes näiteks poodi minnes ootamatult teatripublikuks satuvad.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraatori Ott Karulini sõnul peitub omaette võlu selles, et „Ajaproovi“ osalised on näitlejatega võrdsel positsioonil ning võtavad sellega endale ka killukese loo jutustamise vastutusest. „Võiks öelda et see on tagasiminek sinna, kust teater kunagi algas: ühiste rituaalsete tegevuste juurde. Labürintteatri ettevõtmine ei olegi niivõrd erinev lõkke ümber lugude jutustamisest,“ arvas Karulin.

Lavastusrännakus „Ajaproov“ saab osaleda Arvamusfestivali jooksul vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Registreeri end osaliseks ning jälgi „Ajaprooviga“ seotud uudiseid ka lavastuse Facebooki ürituse lehel.

Lisaks kultuuriprogrammile soovitame kindlasti tutvuda ka kogu Arvamusfestivali kavaga, mis on nüüdsest ka täielikult kodulehel üleval! 

Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

AF_Õppepraktika vajab muutmist

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava

Riskidega ühiskond: kas teeme koostööd või kukume koos läbi?

AF_riskiühiskond

Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Läti arvamusfestival alustab

Täna peavad lätlased esimest korda vestlusfestivali LAMPA, mille korraldamiseks said nad tõuke Eestist, Arvamusfestivalilt. Cesise linnuseparki kogunevad täna-homme ärksa meelega lätlased, et koos arutleda selle üle, kuidas viia edasi oma ühiskonda ja demokraatiat.

Mullu septembris, vahetult pärast eelmist Arvamusfestivali olid Tallinnas Avatud Eesti Fondi (AEF) korraldatud XIX avatud ühiskonna foorumil külas mitmete maade avatud ühiskonna toetusfondide esindajad. Kui AEFi juht Mall Hellam hakkas rääkima Arvamusfestivalist, kikitas üks kuulajatest teravalt kõrvu ja esitas õige mitu küsimust. Tegemist oli Ieva Moricaga, kes juhib Läti avatud ühiskonna toetusfondi järeltulijat, fondi nimega Dots.

„Rääkisin talle, kui äge asi on Arvamusfestival ja miks me oleme sellele algusest peale õla alla pannud. Jagasime mõtteid, kui oluline on tänapäeva virtuaalmaailmas peamiselt sageli kommenteerimise kõrval kohtuda ja vaielda silma silma ja otse, arutleda elulistel teemadel ja sellega samaaegselt tõsta ka väitluskultuuri,” meenutas Hellam, kelle juhitud AEF on Arvamusfestivaliga kaasa mõelnud ja seda toetanud selle sünnist saadik „Ieval hakkas idee peas idanema, viisin ta Arvamusfestivali korraldajatega kokku ja nüüd ongi Läti esimene arvamusfestival toimumas.”

AF_Läti arvamusfestival

Hellam tunnistas, et talle teeb väga suurt heameelt, et Eestist saadud inspiratsioon kannab nii kiirelt vilja. Talvel, kui info vestlustfestivalist LAMP avalikkuse ette jõudis, ütles Hellam, et ootab huviga, milliseks kujuneb lätlaste programm ja ning kas ja kui palju on meil sarnaseid probleeme või millised on erinevused.

Läti festivali algus polegi Paide sõsara omast nii erinev – nad alustavad tänavu kahepäevase festivaliga, kus 50 sündmust. Täpselt nagu Paides 2013. aastal. LAMP on samuti kõigile osalejatele tasuta ning oodata on põnevaid arutelusid erinevatel teemadel, õpitubasid, huvitavat kultuuri- ja filmiprogrammi. Oodata on arutelu, kus endised peaministrid räägivad, mida nad teeksid täna teisiti (mäletate, eelmisel aastal Paides arutlesid endised peaministrid samal teemal), aga räägitakse ka pagulastekriisist, vene meediast, sotsiaalvõrgustike mõjust, kunstnike rollist ühiskonnas ja paljust muust. Ja sarnaselt Paidega toimub festival ajaloolises paigas, Cesise linnusepargis.

„Kuigi esimesena kuulsime selliste festivalide olemasolust taanlastelt, ei saa eitada, et ka Arvamusfestival oli meile oluline inspiratsiooniallikas,” ütles Ieva Morica. „Tahame tõsta esile demokraatia tähendust nii tõsises kui ka lõbusas kontekstis, see on peamine põhjus, miks me sellist festivali tahame korraldada. Demokraatia ei ole lihtsalt sihtkoht, see on protsess. Ja seda tuleb tähistada! Samuti tuleb propageerida demokraatliku arutelukultuuri, kus inimesed tunnevad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Tallinnast sõidab Cesisesse kohale ka Arvamusfestivali toetusgrupp.

Rohkem infot: www.festivalslampa.lv
Foto allikas: www.festivalslampa.lv

Arvamusfestivali Album, mis see on?

Album2Kes mullu festivalil kohal käis, saab nüüd Arvamusfestivali Albumit lapates naasta möödunud aasta sumedasse augustikuusse. Kes festivalil ei käinud, saab lehekülgi keerates aimu, mis sel tänavu 14.–15. augustil Paides ees on ootamas.

“Mõte on ju igati hea – vaadata tagasi kuidas festivali korraldamine läinud on ja festivali energiat natuke kaante vahele saada. Viimase, otsustava tõuke Albumiga alustamiseks andsid Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid,” rääkis albumi peatoimetaja Andrus Raudsep.

Lisaks sellele, et idee ja teod omavahel ühendada, pakub see avastamist ka neile, kes eelnevatel aastatel osalenud on. “Olles ise tegevuse sees, ei näe alati, mida teevad teised ja kuidas paistab tegevus kõrvaltvaataja või kaasosalise vaatepunktist. Album loob võimaluse vaadata 2014. aasta Arvamusfestivali paigalseisvana ja mitmest vaatepunktist. Paigalseisvalt pildilt on ka lihtsam leida midagi, mis tegevuse juures teistmoodi võiks olla ning pilti vaadates hinnata, mis edasi hakkab juhtuma” kirjelas Raudsep läbi enda silmade albumi väärtust.

Mitteosalenule võib see mõjuda piltidena kellegi eelmisest suvest, kuid eesmärk oligi saada stoppkaadreid pooleloolevast tegevusest. “Näha on see, mis kõik parasjagu toimub, samas on peale vaadates aru saada, mis toimus enne ja mis edasi toimuma hakkab.” Ilmselt avastamisrõõmu jätkub kõigile, kuna lisaks visuaalsetele lahendustele on võimalus kõigest  ka lähemalt lugeda.

Vaadates tagasi eelmisele aasta festivalile, peaks album innustama osalema erinaveta ülesehitusega aruteludel ning kindlasti julgelt sõna sekka ütlema. “Palju sisukam arutelu tuleb siis, kui kõik hea arutelukultuuri vaimus kaasa räägivad. Või hoopis kaasa joonistavad, nagu Album uue aruteluformaadina soovitab,” Raudsepa sõnul.

Album sündis korraldusmeeskonna ideest ja Tartu Ülikooli  magistrantide ühisest koostööst.

Avastamisrõõmu on 58 lehekülje jagu: https://2015.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-album/

 

Arvamusfestivali kava valmis

AF_kava valmisAlates tänasest saab Arvamusfestivali kodulehel tutvuda festivali kavaga – 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus pakutakse kirjut kultuuriprogrammi.

14.-15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

„Tänavuse programmi toovad Arvamusfestivalile väga paljud organisatsioonid ja inimesed. Nad korraldavad arutelusid teemadel, mis on nende meelest Eestile täna olulised ja kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja rääkima. Arvamusfestival 2015 on tõeline koostööharjutus,“ sõnas festivali teemaalade programmijuht Maiu Uus. „Arvamusfestivali tänavust arutelude programmi koostades oli meie eesmärk hoida teemad mitmekesised, et igaühel oleks midagi huvipakkuvat, mida kuulata ja kus kaasa rääkida.“

Sel aastal laieneb festivaliala Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, kus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja paljude teiste organisatsioonidega saab nautida meeleolukat ning kaasahaaravat kultuuriprogrammi.

Paides toimuv Arvamusfestival ei ole ainus omataoline, sarnased oma riigi tulevikust huvitatud inimeste kohtumised toimuvad suvel kõigis Põhjamaades. Tänavu on esimene sarnane üritus ka Lätis, kus sel reedel-laupäeval oodatakse huvilisi Cesisesse vestlusfestivalile Lamp, mille korraldajad võtsid eeskuju Arvamusfestivalist. Arvamusfestival omakorda sai inspiratsiooni juba ligi pool sajandit Rootsist toimuvast Almedaleni nädalast. Parima tulemuse saavutamiseks teevad paljud eri maade festivalide korraldajad omavahel koostööd, vahetades nii ideid, teadmisi kui ka kogemusi.

Selleks, et kolmas Arvamusfestival oleks veelgi mõnusam, saab kuni 1. augustini festivali toetada Hooandjas. Iga hooandja aitab oma panusega kaasa nii festivaliala ehitamisele, korduvkasutatava ning vihmakindla varjualuse tootmisele kui ka vabatahtlikele olmetingimuste loomisele festivali ajal.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, Järvamaa omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Festivalile on oma õla alla pannud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Eesti Telekom, Nortal, Swedbank, UP Invest.

Hooandja: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Mitte jõhker komöödiasõu, vaid tõsi-koomiline Fopaa!

Selleaastane Arvamusfestivali kultuuriprogramm püüab arvamust ja arvamist ära kasutades murda suhtumist, et kunst on vaid leivakõrvane tsirkus. Näiteks festivali teise päeva õhtul rõõmustavad osalejaid kuus Eestimaist koomikut, kes arutlevad maitsekas irooniakastmes enese olme-eluliste fopaade üle ning muljetavad humoorikalt kõigest sellest, mis elu lihtsale inimesele teele ette veeretab ja kukalt kratsima paneb.

„Festivali lõpetamine standup‘iga on – juhul, kui kõik õnnestub – magus kahe teraga mõõk: justkui mõnus väljajuhatus arvamusrallist, aga sugugi mitte vähem arvamust avaldav kui eelnevatel päevadel teemaaladel kõneldu,“ sõnas Ott Karulin, Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraator.

Püstijala-komöödiast ja lühikõnede vahepealsest spoken word formaadist koosnebki tunniajane etendus Fopaa!, mis lõpetab laupäevase festivalipäeva Orualal. „Me ei reklaami seda välja kui jõhkrat komöödiasõud, vaid see ongi Fopaa! – mõtted eluolust. Aga kindlasti on vahepeal ka naljakas,“ rääkis Kaarel Nõmmik, üks Arvamusfestivali Orualal üles astuvatest Fopaa! koomikutest.

Kes tulevad kohale, kuulevad lisaks värskele materjalile koomikute parimaid palu varasematelt etendustelt. Savisaare, Rõivase või muu avaliku elu tegelase üle naermisele aega siiski ei kulutata, vaid seekord on rambivalguses koomikute endi kogemused ja tähelepanekud. Värskema materjali tuumaks saab Nõmmiku sõnul Arvamusfestival ise ning ka mõned sel aastal käsitletavad teemad.

„Fopaa! on minu jaoks olnud formaat, mille abil põgeneda otseste uudistemaailma eest. Sotsiaalsed teemad satuvad küll samuti naljade hulka – see on paratamatus – aga nad on teemaks vaid vilksamisi,“ rääkis Nõmmik. „Mina teen enda üle nalja ja see on ka peamine – väga harva läheb asi poliitikute ja avaliku elu tegelaste üle irvitamiseks.”

Kui muidu on Fopaa! tegijad harjunud elu üle naljatama kinnises ruumis, keldris või saalis, siis Arvamusfestivali Oruala pakub Fopaa! tegijatele uutmoodi väljakutse. „Stand-up tekitab kinnises ruumis kohese vastureaktsiooni, mis omakorda pakub koomikule tuge ja enesekindlust. Vabas õhus on keerulisem tajuda, kas inimestel on ikka lõbus,“ ütles ta. Seetõttu moodustavad etenduse justkui kuus väiksemat kõne. Ta lisas, et Fopaa! naiskahurväel (Kadri-Maria Mittil ja Heidi Toomel) ei jää kindlasti puutumata igipõline müsteerium meeste-naiste vahelisest suhtlusest a la „Muidu on ilus naine, aga rinnad on väiksed“.

Fopaa! raames astuvad üles Märt Koik, Kadri-Maria Mitt, Heidi Toome, Mattias Naan, Kaarel Nõmmik ja Andrus Purde. Fopaa! algab laupäeval, 15. augustil kell 21 Paide vallimäe Orualal.

Fopaa! on ürituste sari, mis toob kokku erinevaid koomikuid nii kodust kui ka välismaalt.

Vaata vahetuid uudiseid ja registreeru ka etenduse publikuks Fopaa! Facebooki ürituse leheküljel: https://www.facebook.com/events/705604709567888/

Digipädevus või digimürgitus?

Digitaliseeruv ühiskond toob kaasa muudatusi ka õpetamises ning õppimises, kuid seda, milline on digipädev töötaja, pole täna veel selgelt sõnastatud. Päris selge pole ka see, kus on piir digipädevuse ja digimürgituse vahel, kuid pärast Arvamusfestivali digihariduse ala aruteludel osalemist võivad need küsimused saada palju selgemaks.

Digihariduse alalt leiab mitmeid mõtlemapanevaid aruteluteemasid: teiste seas näiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla sõnul arutletakse nii selle üle, millised on hirmud kui ka ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Arutelu käigus jagatakse osalejad gruppidesse vastavalt rollidele – õpetaja, lapsevanem, koolijuht või haridusametnik. Arutelugruppe juhivad oma ala asjatundjad, kellede hulgast võib leida nii lapsevanema Peeter Marveti, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, Virtsu Kooli juhi Airi Aaviku kui ka omavalitsuse ametniku Jarno Lauri. Arutelu modereerib Ene Koitla.

Digihariduse teemaalalt ei puudu ka õpilased, kes arutlevad mitmete koolis ja vabal ajal kasutatavate digiseadmete erinevate kasutusalade ning kasulikkuse üle. Koos Väätsa kooli õpilaste ning õpetaja Anneli Tumanskiga üritatakse leida võimalusi vanemate ning ettevõtete kaasamiseks. Digihariduse teemadele paneb punkti paneeldiskussioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“.

AF_Digipädevus või digimürgitus?

“Arutellu on kaasatud ka tööandjad, kellega selgitatakse välja, milline on digipädev töötaja ja millist kasu tööandja sellest lõigata võib,” selgitas Koitla. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kui palju piirab ettevõtte arengut digioskamatu töötaja. Paneelsessioonis võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, Riigi Infosüsteemi Ameti vanemarhitekt Priit Raspel, Kristjan Rebane Tallinna Tehnikaülikoolist ning Kaarel Kotkas aktsiaseltsist Jalax. Sessiooni modereerib digiajakirjanik Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala kaasab oma teemaringidesse eksperte igalt elualalt. Olgu selleks siis lapsevanem, koolidirektor, õpilane, õpetaja või tööandja. Koitla usub, et kuna digitaalsed oskused on vajalikud igal elualal, on digihariduse ala huvitav kõigil hoolimata vanusest.

Tänavuse arvamusfestivali digihariduse ala ning selle arutelud valmivad koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Eesti Õpetajate Liidu ning mitmete IT valdkonna ekspertide koostööl. Samuti annavad teemaala ja arutelude valmimisse oma panuse õpilased ise.

Digihariduse ala ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava.
Digihariduse ala on osa Arvamusfestivali Õpiorust. Ühine ja hoia silm peal Facebooki eventil!

Raamatuaed avab põneva kirjanduse- ja kultuurimaailma

Marju LauristinMeieni jõuab iga päev ohjeldamatult kõikvõimalikku infot, kõikvõimalikest kanalitest. Selle virvarri keskel on aga kerge unustada värvikirev vaimustav maailm, mida pakuvad raamatud. Päris ehtsad raamatud. Raamatutest ja lugemisest, aga laiemalt ka kultuurist, ning, mis kõige põnevam, nendest inimestest, kes raamatuid kirjutavad, tuleb juttu Arvamusfestivali Rahva Raamatu aias.

Raamatuaia ühe korraldaja, Rahva Raamatu turundusjuhi Airi Ilisson-Cruzi sõnul pakub Raamatuaed kahe päeva jooksul erakordse võimaluse vaadata Eesti kirjanduse ja kultuuri sisse. Inimestel on võimalik tutvuda kirjanikega, saada aimu kuidas nad mõtlevad, mida arvavad elust ja kirjutamisest, kuidas sünnib raamat ja raamatu kaudu kogu Eesti kultuur. Juttu saab teha mitmete Eesti kirjanike, luuletajate ja kultuuriinimestega.

„On nii elukogenud kirjanikke kui ka mitmete kirjandus- ja kultuuriauhindade võitjaid. Teiste hulgas astuvad üles näiteks tänavuse romaanivõistluse võitnud kirjanik Armin Kõomägi ning oma esimese romaaniga müügiedetabeli tippu jõudnud Lea Dali Lion,” avas teemaala külalisteringi Ilisson-Cruz.

Raamatuaias toimuvad kirjandusmaailma mitmekülgseid tahke avavad arutelud, sooloesinemised ning üllatusena ka päris raamatute esitlused. Muuhulgas arutletakse noorte lugemisharjumuste teemal, krimi-kirjanduse teemal mõtisklevad raamatublogija ning kirglik krimisõber Jaan Martinson ning Indrek Hargla, juttu tuleb ka romaanidest ja lühijuttudest. Uuritakse, kuidas elab kuhu suundub Eesti kõrgtasemel ehk nõndanimetatud intelligentne kirjandus.

Eesti kangelaste üle arutlevad ajaloohuviline kirjanik Justin Petrone ja armastatud Tartu Ülikooli õppejõud ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin ning neid modereerib teleajakirjanik Indrek Treufeldt. Avalöögi annab arutelu Järvamaa koolide kirjandusõpetajate, raamatukogu töötajate vahel, kes pealtvaatajate kaasabil vaatavad lähemalt noorte lugemisharjumusi: kas interneti võidukäik on noored raamatutest eemaldunud või on see pigem levinud väärtarusaam?

Rahva Raamatu aed sünnib koostöös Paide Linnavalitsuse ning kirjastustega Varrak, Pilgrim, Petrone Print ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paide Vallimäel 14.-15. augusti. Festivali programmis on umbes 200 arutelu ning programmi panevad kokku umbes sada erinevat organisatsiooni.

Täisväärtuslik elu tuleb läbi tugeva tervise

10517271_722030647907657_7987513381587855246_oMillised tervisehädad kaasnevad liigse kiirustamisega? Kust saada abi unehäire korral? Kuidas hoolitseda noorte vaimse tervise eest? Mis saab Eesti tervishoiusüsteemist? Nendele küsimustele annab vastuse Arvamusfestivali Terve elu ala.

Tervisega seotud teemadele peaksid inimesed üha rohkem tähelepanu pöörama, sest uusi hädasid tuleb aina juurde,” selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst ja Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Natalia Jefimova, kes on ka üks Terve elu ala korraldajatest.

Aina enam vaevavad eestlasi unehäired ning liigsest kiirustamisest tulenevad probleemid. Nii kutsutakse osalema aruteludele “Une seos päevase enesetundega” ning “Kuhu me kiirustame?”. Vastuseid saab küsimustele, miks on meil magamatuse tõttu kehv enesetunne, kust saada unehäire korral abi ning antakse ka näpunäiteid, kuidas kiirustamisel hoogu maha võtta.

Eestis on suur probleem vaimsete häirete ja nende aladiagnoosimisega. Kuna 75% vaimse tervise häiretest algab enne 24. eluaastat, uuritakse arutelul “Paneme pead kokku!”, kuidas luua noorteliikumist, mis seisaks noortele sobivate vaimse tervise hoidmise viiside eest.

Mitmesuguste terviseprobleemide põhjuseks võib lugeda ka vähest liikumist. Mis motiveeriks inimesi rohkem liikuma? Sellele küsimusele keskendub arutelu “Kas liikuda võib, saab või peab?”, kus liikumise üle arutatakse usus, et ka mõte liigub paremini, kui inimene on kehaliselt parajalt tegus. Jefimova sõnul püütakse aruteluga tähtsustada liikumist kui terve elu loomulikku eeldust ja osa. Lisaks uusimatele terviseprobleemidele tuleb „Terve elu“ alal juttu ka Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudelist.

“Mitmed organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal on meie rahastamismudelit analüüsides jõudnud järeldusele, et see ei ole tulevikus järkusuutlik,” ütles Jefimova. Arutelul “Kuhu liigub Eesti tervishoiusüsteem?” üritatakse leida lahendus milline tee on Eestis kõige mõttekam valida: kas solidaarne rahastus ning seetõttu suurem maksukoormus või osaline erakindlustus?

Kuna tervise kohta ringleb ringi lugematul hulgal müüte, on üha keerulisem leida informatsiooni, mida võib pidada usaldusväärseks. Arutelu “Tervisemüütide tegelikkus” aitab selgitada, kuidas müüdid tekivad ning miks nad vajalikud on. Plaan on kukutada ka mõningaid tervisega seotud müüte.

Terve elu alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega. Lisaks diskussioonidele saavad osalejad arutelude vaheaegadel hinnata oma tervislikku seisundit ja kehataju praktiliste füüsiliste harjutuste abil.

Terve elu ala kuus arutelu on jaotatud festivali mõlemale päevale. Terve elu alab sünnib Eesti Unemeditsiooni Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Tervisearengu Instituudi, Peaasjad MTÜ, Riigikontrolli, Arengufondi ning paljude toredate eraisikute koostöös.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paides, 14.-15. augustil. Osalema oodatakse kõiki ärksaid eestimaalasi, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte. Festival on osalejatele tasuta.

Teadusala esitab küsimusi kosmosekolonisatsiooni ja demokraatia kohta

Mis saab siis, kui teadus areneb nii kaugele, et oleme võimelised koloniseerima Marssi? Milline roll on teadusel demokraatlikus riigivalitsemises? Sellest ja paljust muust tuleb juttu Arvamusfestivali Teadusalal.

„Tulevikku on raske ennustada, aga püüame seda siis see-eest kavandada. Arutelus “Olgem eestlased, aga saagem ka marslasteks!” küsime, kas peaksime kulutama oma nappe ressursse seesugustele teadusmahukatele, vahest isegi ulmelisena tunduvatele ettevõtmistele, mille õnnestumine ja mõttekus pole veel väga selge, aga mis võivad ühiskonda radikaalselt muuta,” ütles Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet, kes on üks Teadusala korraldajatest. “Sellisteks poolulmelisteks sihtideks võivad Marsi koloniseerimise kõrval olla ka näiteks tehisintellekt ja inimese kloonimine. Tuleb mõelda, kuidas peaksime meie Eesti inimestena suhestuma eelolevatesse suurtesse teadusele toetuvatesse ühiskondlikesse murrangutesse”.

Kuidas sobib aga ühiskonna teaduspõhisus kokku arutleva demokraatiaga, seda uuritakse arutelus “Milleks meile demokraatia, kui meil on teadus?”

Enneti sõnul on teadusel ja demokraatial küll ammused ühised juured – vähemalt valgustusajastus, aga vahest isegi antiikajas –, kuid võiksime siiski üle küsida, kui hästi saavad need inimkonna kaks suursaavutust omavahel läbi tänases maailmas. Tippteadmine on meie ajal killustunud väga kitsa valdkonna asjatundjate vahel, samas kui ühiskonnas tugevneb nõudlus üha suurema kaasamise, avatuse ja läbipaistvuse järele.

Mõnikord on teadlaste seisukohad vastukäivad ning kõikidele küsimustele vastuseid leida ei saa. Millal ja keda usaldada? Margit Meiesaar Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonnast kinnitab, et teaduse usaldusväärsust käsitlevas arutelus nendel teemadel arutletakse.

Teadusalal ei peeta aga vaid diskussioone. Arutelude vaheaegadel toimuvad telesaate Rakett69 formaadil põhinevad meelelahutuslikud mängud ja LED-lampide töötuba. Psühhobussi töötas saavad soovijad lasta enda peal eksperimente teha.

Teaduse teemaala sünnib Eesti Teadusajakirjanike Seltsi ning Eesti Teadusagentuuri koostöös. Aruteludesse on kaasatud laiapõhjaline seltskond, kelle hulgas on nii teadlasi, ajakirjanikke kui ka teisi aktiivseid ühiskonnategelasi.

Teadusala kõik kolm arutelu toimuvad festivali teisel päeval, 15. augustil.

Loo autor: Ann Trummal

Isejuhtiv linn või südametu linn?

Screen Shot 2015-06-13 at 19.59.45


Arvamusfestivali Linnaruumi ala teemade valik lähtub olulistest muudatustest, mis hakkavad meid ümbritsevas ruumis lähemas või kaugemas tulevikus toimuma põhjustatuna tehnoloogia arengust, üleeuroopalistest projektidest või ka kohalike väikelinnade arendustest.

Esimene arutelu „Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?“ on sissejuhatuseks septembris toimuvale Tallinna Arhitektuuribiennaalile. Räägitakse sellest, milliseks kujunevad võimalikud muutused meid ümbritsevas linnas, kui rakendub niinimetatud neljas tööstusrevolutsioon ja kasutusele võetakse isejuhtivad tehnoloogiad.

„Arutleme selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused ning mida pakuvad uued tehnoloogiad,” sõnas Linnaruumi aruteluala eestvedaja Andro Mänd. „Räägime ka sellest, kas ja kuidas uut teadmist ja tehnoloogiat rakendada ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas. Lisaks lahkame inimeste hirme, mis seostuvad niinimetatud „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume erinevatest tehnoloogiatest liialt sõltuvaks.”

Teine Linnaruumi ala arutelu on „Südametu linn – augud meie linnade südametes“, mille käigus saab arvamust avaldada suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele ning inimeste liikumisele. „Kindlasti tõstatatakse ka küsimus, kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse, suunavad elu veelgi enam linnaservadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga,“ selgitas Mänd.

Viimases paneelis on kohal nelja suurema erakonna esindajad, et arutleda meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Vestluse eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. „Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud,“ lisas Mänd.

Eelmisel aastal paistis Linnaruumi ala silma huvitava arhitektuurse lahendusega – puude vahele olid tõmmatud vihma- ja päikesekaitseks purjed. Ka tänavu on plaanis alale tuua ühekordne installatsioon, mis valmib koostöös EKA arhitektuuri IV kursuse tudengitega, keda juhendab Renee Puusepp.

Sarnaselt eelmisele aastale on festivali ajal Paides kaks arhitektuuriteemalist näitust – Eesti Vabariik 100 programmi raames läbi viidud linnaväljaku konkursside võidutööde näitus ning EKA arhitektuuriosakonna 2015. aasta magistritööde näitus. Koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga saavad huvilised osaleda Avatud Majade ekskursioonisarjas „Paide eri“, mille käigus viiakse arhitektuurihuvilised hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.

Linnaruumi ala korraldavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond ning Eesti Arhitektide Liit.

Demokraatia vabas õhus ehk algas Taani arvamusfestival

8554703941_e00f669f7a_k

2600 erinevat sündmust ja kümned tuhanded osalejad päevas. Bornholmi saarel algas täna taanimaine arvamusfestival Folkemødet, mille eesmärk on arendada demokraatiat, tuua poliitikud inimestele lähemale ning seda vabas õhus ja mitteametlikus vormis.

Järgnevate päevade jooksul peaks festivalilt läbi käima paarkümmend tuhat inimest päevas, nende seas nii inimesed eri kohtadest üle Taani, eri ettevõtete ja vabaühenduste esindajad, aga ka  tipp-poliitikud ja lobistid.

„Inimestest osa tuleb kohale kindlate arutelude ja sündmuste tõttu, teised lihtsalt kõnnivad ringi ja leiavad huvitavaid asju juhuslikumalt,” ütles kohaliku raadiojaama, DR Bornholmi ajakirjanik Jørgen Jensen. Ta lisas, et tänavu on festivali tähendus taanlaste jaoks pisut teistsugune, sest järgmisel nädalal toimuvad parlamendivalimised on meedia tähelepanu Folkemødetilt pisut eemale tõmmanud. „Tänavu on väga tugevalt fookuses ka julgeolek ja äärmuslused, teiste seas osalevad festivalil ka [hollandi poliitik] Geert Wilders ja Kreeka natsionalistliku partei esindaja,” lisas Jensen.

Folkemødet toimub sel aastal viiendat korda ja kasvab iga aastaga üha suuremaks. Kui näiteks eelmisel aastal oli festivalil ligikaudu 1900 erinevat arutelu, debatti ja üritust, siis tänavu on see number juba 2600. Suur osa festivali aruteludest on taanikeelsed, kuid leiduvad ka mõned ingliskeelsed debatid. Tänavu räägitakse ja arutletakse näiteks juhtimiskultuuri, valitsemistavade, ühiskonna heaolu, tervishoiu, hariduse, õigusküsimuste ja küberkuritegevuse üle. Festivalipublik annab juba kolmandat aasta parima dialoogivõimekusega poliitikule auhinna. Autasu nimi on Dialogue Prize 2015: Listening is the new black.

Sarnaselt Arvamusfestivaliga sai Taani Folkemødet inspiratsiooni Rootsist, kus juuni viimasel pühapäeval juba pea 50 aastat algab Almedaleni nädal ehk teisisõnu rootsimaine arvamusfestival.

Foto autor: Johan Wessman (News Øresund)

Arvamusfestival sai kvaliteedimärgi

Screen Shot 2015-06-04 at 09.50.55Sel aastal anti esimest korda välja Euroopa parimaid festivale koondav märgistus EFFE Label, mille sai 24 Eesti festivali seas ka Arvamusfestival. EFFE on Euroopa Festivalide Liidu loodud rahvusvaheline festivalide platvorm, mida ühendavad kunstile pühendumine, kohalikud kogukonnad ja euroopalikud väärtused.

Märgistuse saamiseks esitasid mitmed sajad festivalid üle Euroopa vastava taotluse, mida hindasid Euroopa festivalide liidu määratud kohalikud eksperdid ja rahvusvaheline žürii. EFFE märgistusel on kolm kriteeriumi: kunstiline pühendumus, kogukonna kaasamine ning festivali rahvusvaheline ja ülemaailmne suunitlus.

EFFE rahvusvahelise žürii esimees Vincent Baudriller ütles, et kvaliteetimärgi pälvinud festivalid esindavad paljusid erinevaid kultuurivaldkondi ja pakuvad oma publikule mitmesuguseid tegevusi. “Nendel festivalidel on märkimisväärne positiivne mõju nii kohaliku kogukonna kui ka suuremal rahvusvahelisel tasandil.”

Baudriller lisas, et kvaliteetmärgistuse väljaandmine aitab Euroopa festivalidel laiendada oma haaret veelgi kaugemale ja kaasata senisest enam publikut ning ehitada uusi sildu festivalikogukondade vahele.

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on Euroopa parimate festivalide hulka valimine igati rõõmustav, eriti arvestades seda, et Arvamusfestival oli konkursile esitamise hetkel toimunud vaid kaks korda.

“Esitasime Arvamusfestivali kandidatuuri, sest teame, et korraldame Eestis ainulaadset festivali – kutsume üles arvamust avaldama lisaks aruteluvormile ka teistes žanrites, näiteks luule, teater, muusika,” ütles Anu Melioranski. “Tunnustus on seda kaalukam, et žürii koosnes nii kohalikest kui välismaistest kultuuriekspertidest. Selline tähelepanu ja märkamine innustab meid kolmandat elamusterohket sõnarokifestivali korraldama. EFFE tunnustus on kvaliteedimärk, mille saamisele on kaasa aidanud iga Arvamusfestivali vabatahtlik korraldaja.”

Ühtekokku sai EFFE Festivali kvaliteedimärgise 761 festivali 31 riigist. Eestist said märgistuse näiteks veel PÖFF, Viljandi pärimusmuusika festival Viljandi Folk, Jazzkaar, Juu Jääb, Viru Folk, Tallinn Treff festival ja Tartu tudengipäevad.

Väärtusteala tõstatab küsimusi tehisintellekti ja väärtuste kohta

3572913t81h2bc8Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

Kas näitleja peab jooma?

alcohol-drink-glass-drinking-largeTallinna Linnateater toob Arvamusfestivalil oma alale näitlejad, kes räägivad oma kogemusest alkoholiga ning küsib, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Aga loetakse ka värskeid ajalehti.

“On ju teatris töötades oht, et kapseldud oma mulli ja kaob ära kokkupuutepunkt väljaspoolse maailmaga,” põhjendas Tallinna Linnateatri dramaturg ja lavastaja Paavo Piik, miks ta koos teiste ala eestvedajate Henrik Kalmeti ja Veiko Tubinaga Arvamusfestivalile tuleb. Mehed soovivad huvitavate teemapüstitustega tõmmata rohkem kultuuritegijaid avalikku arutellu ning käsitleda teemasid, mis puudutavad kunsti ja ühiskonna vahekorda. “Ideaalis on ju ka teater omamoodi arvamusfestival, eri väärtuste põrkumise ja arutamise plats. Eelkõige ootame aga hasartseid ja meeleolukaid jutuajamisi,” sõnas Piik.

Linnateatri ala tasub otsida festivali teisel päeval, 15. augustil. Päev algab seal värskete uudistega – näitlejad teevad varajaste ärkajate eest ära hommikuse lehe-, Facebooki- ja internetisirvimise, lugedes ette olulisemad hetkeuudised ja kommenteerides kuumemaid teemasid sotsiaalmeedias. Kohale tasub tulla varakult, sest pakutakse ka kohvi ja kooki.

Arutelus “Kultuurialkohol. Alkoholikultuur” räägitakse kunsti ja alkoholi seostest ning uuritakse, kas näitleja olemiseks peab alkoholi tarbima ning kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside. Oma kogemustest alkoholiga ning alkoholireklaamides osalemise eetilisusest räägivad Eesti meesnäitlejad.

“Kultuur on alkoholiga seotud muuhulgas rahastamise ja alkoholireklaamides osalevate näitlejate kaudu,” ütles Piik. “Tahame koos aruteludes osalejatega tekkinud pilti veidi mõtestada.”

Puudutatakse ka teatri ja loojate vastutust – mil määral käivad kunstitegemine ja sotsiaalne vastutus kokku ja mil määral on nad eraldi. “Eesti teater traditsiooniliste pereväärtuste kaitsel” küsib dramaturgidelt ja teatrikriitikutelt, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Kui mujal maailmas juhtis teater 1990ndatel võitlust selle nimel, et seksuaalvähemusi ühiskonnas aktsepteeritaks, taasetendab Eesti teater kahesaja aasta taguseid mõisa- ja taluperekondade lugusid.

Linnateatri päevakava lõpetab arutelu ” Sotsiaalne vastutus for dummies. Kuidas saada hoolivaks ja vastutustundlikuks kunstnikuks?”.  Esitatakse küsimusi meediaekspertidele. Kuidas saada hoolivaks kunstnikuks? Millised on võimalikud kasutusviisid tuntusele? Miks üldse ise midagi arvata?

Algab festivali teemaalade programmi tutvustus

14747505719_aa32fe11da_zArvamusfestivali teemaalade programm on tänavu mitmekesine ja põnev – umbes 40 erineval arutelualal puudutatakse teemasid alkoholikultuurist kuni robotite arenemisega seotud eetikaküsimusteni.

„Suur rõõm on näha, kuidas üle Eesti käivad praegu mõttetalgud ja korraldustöö, et enne jaanipäeva oleks kogu festivaliprogramm koos. See tagab, et kõik saaksid tuua augustis Paidesse oma erinevad teemad, probleemid, algatused ja lahendused,” sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus. „Kõige rohkem, koguni viis, on festivalil tänavu haridusteemadega seotud alasid. Arutletakse uut moodi õppimisese, kooliväärtuste, õpetamiskunstide, digihariduse ja kogukonnakoolide üle.”

Arvamusfestivali programmi aitavad kokku panna ligi 100 erinevat ühendust üle Eesti. Festivalilt leiab nii ühe- kui kahepäevaseid teemaalasid, päevas toimub igal alal kolm-neli arutelu. Juba eelmisel aastal festivalil osalenud organisatsioonid toovad Paidesse alad nagu Ettevõtlusala, 21. sajandi eesti pere, Vabakonna kasvulava. Uutest tulijatest on festivalil oma ala näiteks Tallinna Linnateatril, kus näitlejad lahkavad alkoholikultuuriga seotud teemasid: küsitakse, kas näitleja peab tarbima alkoholi ja kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside.

Väärtuste alal arutletakse robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema,” sõnas Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärusteala korraldajatest.

Uued ja varasemast mahukamalt esile toodavad teemad on Toimiv riik, Tööelu ala, Terve elu ala, Rahva Raamatu aed ja Sooala. Teadusalal jagub juttu suure paugu teooriast teaduse populariseerimiseni. Ka sel aastal on inimestel võimalik eri maailmavaatekohvikutes kohtuda ja mõtteid vahetada poliitikutega. Kindlasti on päevaste programmidega kohal kõik kuus parlamendierakonda. Meediakanalitest on mõlemal päeval kohal Postimees ja Ekspress Meedia oma vestlusprogrammidega ja ERR oma stuudioga.

„Arvamusfestivali sisu loomisel mängivad väga olulist rolli kümned ja kümned inimeste ühendused ja sädeinimesed, kes korraldavad arutelusid teemaaladel. Seetõttu oleme sel aastal pööranud palju tähelepanu nende toetamisele ja nõustamisele,” sõnas Arvamusfestivali teemaprogrammi juht Maiu Uus.

Teemasid, mida Paides toimuval festivalil käsitleda, pakuti veebruaris välja rekordarvuliselt – 250. Ideede rohkuse tõttu tuli teemaalade meeskonnal teha hoolikad valikud, mille tulemusena paluti sarnaseid mõtteid välja käinud organisatsioonid koostööd tegema. Tänaseks on kõigist ideedest väljakujunenud ca 150 arutelu või muud põnevat ja inimesi kaasavat sündmust.

Ilmar Raag: informatsioonivõit ei lahenda konflikti

Integratsioonipoliitika alus peitub teineteise tundmaõppimises ja pidevas suhtluses, leiab valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag. Kuid veel enne, kui saame rääkida inforuumi lõimumisest ja emotsionaalsest rahulolust, tuleb lahendada suurem probleem: ihaldusväärse elukeskkonna loomine.

Raag osales koos ETV+ peatoimetaja Darja Saare, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuhi Natalja Kitami ja endise teleajakirjaniku Maksim Rogalskiga eelmisel laupäeval Arvamusfestivali eelüritusel Narvas arutelus „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“ ja andis pärast seda intervjuu Arvamusfestivali lehele.

Milline tundub olevat põhiline arvamus, mis inimestel tänase (30. mai) vestluse põhjal inforuumist ja võimalikust infosõjast on?

Arvamusi on väga mitmeid, täna oldi pigem leebed. Siin ei olnud raevukaid ühe või teise poole võitlejaid, isegi kui arutlejad omasid kindlaid seisukohti, olid nõus tunnistama, et ka teiste poole argumendid moodustavad osa tõest.

Kuidas tundus meelestatus ETV+ suhtes?
Saime teada seda, mida saab parandada vaid ajaga. Tundub, et ETV+ pigem umbusaldatakse. Ekstreemsematel juhtudel arvatakse, et tegemist on kanaliga, mis peab hakkama edastama valitsuse teadandeid või tegelema kohalike venelaste ajupesuga. Eks aeg näitab, mis sellest tuleb. Kõik tänased rääkijad kinnitasid aga programmilisi seisukohti, mis on väga kaugel sellest, et hakata puhtalt valitsuse hääletoruks. Igaühel on oma südametunnistus, millest tahetakse [uues kanalis töötades] lähtuda.

Mis oli see arvamus või mõte, mis teile osalejate seast silma paistis?
Kõige huvitavam oli vist see arutelu elavnemise koht, kui mõistsime, et me teame teineteisest päris vähe – eesti ja vene kogukond üksteistest. Narva ei tea, mis mujal Eestis toimub ja ka muu Eesti kardab natuke seda, mis Narvas on. Selle puhul ei aita õigete sõnade kasutamine, vaid inimesed peavad üksteisega suhtlema. On oluline, et toimuks teineteise vahel sotsiaalsed seosed.

Niisiis olukord ei ole päris lootusetu, sest probleemi teadvustatakse?
Ma ei saa küll kohe ühtegi lootuskiirt leida, sest teame, et Ida-Virumaa on maakond, kus praegu toimub kõigist Eesti maakondadest kõige kiirem väljaränne ja see on suurim Eesti regionaalarengu probleem. Võiks öelda, et Põlva või Ida-Virumaa on suhteliselt sarnased: noored lähevad ära, vanad jäävad. Tuleks leida tasakaal, sest mujale mineku põhjuseid ei ole päriselt ette näha. Suur küsimus ei ole mitte emotsionaalsest keskkonnast ja selle üle arutamisest, vaid esimene asi on kindlustada, kas maakonnas on töökohti ja kas tegelikult on elukeskkond olemas või mitte. Selles suhtes ei saa ma täna öelda, et oleksime koerast üle saanud.

Kas ja milline oleks olukorra parandamisel meedia roll?
Meedia ülesanne on seda probleemi üleval hoida. Kui see maha vaikida, ei ole ka kellelgi survet sellele rohkem mõelda. Aga kui palju me siin ka väga muuta saaks? Näeme, et n-ö sisemaise migratsiooni ja Narvast läände mineku taga on unistus ilusast ja kergest elust. Kuid see, et Narva elu jõuaks samale järjele nagu läänemaailma suurlinnade sädelus – sellega on ikka tõesti suured probleemid.

Aga eks ole ka Tallinn neist sädelevatest suurlinnadest arengu poolest üsna kaugel…
Jah.

On teada, et meedia oma erinevates vormides ei ole enam ammu tüüpilise massimeedia moodi, suhtlus ei toimu vaid ühesuunaliselt toimetustelt auditooriumile. Kas praegu ei peaks olema hoopis selline faas, kus meediaspetsialistid õpetavad inimestele, kuidas infot selekteerida?
Jah.

Aga kuivõrd on praegu inimestel inforuumis orienteerumise tarkust?
Tegelikult seda ei eriti ole. Kui praegu antakse koolides valikainena meediaõpetust, siis kui seni keskendus see artikli kirjutamisele või ühe videoloo tegemisele, siis võib-olla peaks praegu esmalt keskenduma meediakriitikale või teadlikule meediatarbimisele. Kui räägime infosõjast, siis esimene samm on ikkagi teadlikkus, seejärel ka valmisolek teistsuguste inimestega ühel moel elama. Eesti on siiski de facto erineva taustaga inimeste kodumaa.

Meenutage, palun, mis teie arutelu algul arvasite, kas hetkel on käimas infosõda või on inforuumis hetkeline torm?
Mina ütlesin, et see on valesti püstitatud küsimus, sest võiksime ju alguses küsida ka seda, kas meil on erinevate arvamustega inimesi või kas meil on erineva poliitikaga riike ning kõik järgnev on vaid küsimus selles, kui raevukalt oma seisukohti kaitstakse.

Kas võib ka siis olla, et nt Vene väga agressiivne meediakajastus ei mõjugi meile, sest oleme harjunud teistsuguse suhtlusega?
Infosõda ei saa eraldi käsitleda. Info on üks osa mingisugusest riikidevahelisest või ka huvigruppide konfliktist. See on vaid üks aspekt, millega tahetakse oma suuremat eesmärki saavutada. Selles suhtes ei tähenda ainult n-ö informatsioonivõit mitte midagi. Seepärast arvangi, et alati tuleks tegeleda ka konflikti enesega, mitte vaid dekoratsioonidega.

Ning viimaks: kuidas teile üldiselt Narva eelfestival meeldib?
Minu arvates on väga lahe. Minu vanaema ja vanaisa olid narvakad ja põhimõtteliselt peaksin ka samuti tundma end natuke narvakana. Kõik taolised üritused, mis seovad Narvat muu Eestimaaga, ongi kõige parem asi. Veelkord: senikaua, kuni asi on ainult deklaratsioonide tasandil (kuigi seegi on oluline, et ka sõnade tasandil tunnistaksime, et Narva on Eesti osa), siis on see täpselt see üritus, mis võiks Narvas olla.

Ja lisaks sellele on meil ju nüüd ka Darja Saar ja Natalja Kitam, kes ütlevad, et hakkame reaalseid tegusid tegema.
Just-just!

30. mail arutlesid Narva [eel]arvamusfestivalil ETV+ peatoimetaja Darja Saar, valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuht Natalja Kitam ja endine teleajakirjanik Maksim Rogalski koos Arvamusfestivali osalistega teemal „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“. Arutelu kokkuvõtte leiad siit.

Спасибо, Нарва!

Küllap olid Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad Ilmataadiga tõsised vestlused maha pidanud, sest nii kõrvetavalt eredat päikest kui tol päeval, ei olnud sel kevadel Eestis vist paistnudki. Kuid lisaks ilmale – mis alati tundub olevat oluline faktor ja soojenduseks hea jututeema – jääb Narva eelfestival osalejatele meelde oma mõnusa segakeelsuse ja julgete mõttevahetustega. 

„Olen üllatunud, kui äge see ruum siin on, sest ma pole selles lossipargis varem ühtegi üritust näinud. Need kaks asja – Arvamusfestival ja lossipark – lihtsalt väga hästi sobisid kokku,“ sõnas Aet Kiisla, üks eelfestivali korraldajatest.

Tõepoolest, laupäeval Peetri väljakule jõudes polnud mingit kahtlustki selles, mis Narvas toimub: Arvamusfestivali suur helesinine A-täht paistis kutsuvalt Hermani kindluse esisest pargist. Lähemale jõudes tervitavad tuttavad kirjud võrkkiiged, naeratavad asised inimesed ja nii mõnigi leheveergudelt või telepildist tuttav nägu.

Kuid et ilm oli suurepärane ning osalistel alal mõnus pesitseda, oligi sõnarokkimine muretu ja lihtne. Kus siis veel kui mitte Arvamusfestivalil on tunni aja sees võimalik mõtteid vahetada nii Ilmar Raagi kui ka Artemi Troitskiga? Või siis arutleda telemaastiku vanameistrite Ainar Ruussaare ja Janek Lutsuga uue venekeelse telekanali, ETV+ üle? Või hoopiski mõlgutada koos Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liivaga mõtteid, millised on argumenteerimise parimad stiilinäited?

Tõestatud sai seegi, et festivali saab pidada ükskõik millises keeles. Kui Arvamusfestival läheb külla linna, kus enamasti suheldakse vene keeles, siis selles keeles arutlemegi – lihtne! Nii juhtuski ka Narvas, kus arutelude põhiseisukohad tõlgiti vastavalt vajadusele kas eesti või vene keelde. Vanematele inimestele polnud see ilmselt probleem ja andiski ehk hea võimaluse oskusi lihvida. Noorematele osalistele oli see väljakutse paras pähkel pureda. Kuid hea treening sellegi poolest – kui kõigest ka aru ei saanud, hakkasid mõtted siiski liikuma. Millal näiteks sina viimati tundsid, et tahaks nii-ii väga sõna sekka öelda, kuid ei oska peas toimuvat kõneks vormida?

Narva eelfestivali osaleja

Narva eelfestivali osaleja. Foto: Tauno Tõhk

Taolised olukorrad panevad mõtlema, kui palju või vähe me ise igapäevaselt arvestame sellega, et vestluspartner meiega sama taustsüsteemi jagaks; ning kui palju või vähe me selle eelduse eest hoolitseme. See meenutab, et suhtluse aluseks on vaja jagatud väärtusi ja teineteisest lugupidamist. Arvamusfestivali meeskond tahaks, et tekiks ühine arusaam; et astutaks välja igapäevastest eelarvamustest ja hirmudest ning julgetaks neutraalsel pinnal mängida täiesti uute ideedega. Jääb vaid loota, et iga osaline need lihtsad tõed ka muudesse ettevõtmistesse kaasaks.

„Mulle meeldisid need arutelud, kus polnud juures tõlget, oli mõnusam kuulata ja arutelu justkui voolas. Positiivne üllatus oli ka see, kui palju sain aru vene keelest. Ja ka see, kui palju inimesed kaasa rääkisid – arutelud läksid käima! Eestlastega tavaliselt nii ei ole. Isegi siis, kui inimestel oli teistsugune arvamus, öeldi see siin välja. Arvan, et siin võiks edaspidigi väga hästi sel festivalil minna,“ leidis festivalil osalenud fotograaf Tauno Tõhk.

Seega, aitäh, Narva, et meid oma koduhoovis vastu võtsid ja mõtteruumi sisse lubasid. Meil on teineteiselt nii mõndagi õppida, hoiame siis pöidlaid pihus, et me seda päikselist laupäeva silmist ja südamest ei laseks. Taaskohtumiseni! Увидимся!

korraldajad

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad. Foto: Tauno Tõhk

[eel]arvamusfestivali haridusalal kõneldust saad lugeda siin ning inforuumi teemadel peetud vestlustest ülevaate siit. Stiilinäite festivali lõpus koostatud tuleviku Eesti loost leiad aga siit.

Minu Eesti aastal 2040

Narva festivali lõpetas inspireeriv arutelu “Eesti tuleviku lugu otsimas”. Sel puhul ei juhtinud vestlust eeskõnelejad, vaid moodustati arutelugrupid, mille ülesandeks oli leida Eesti tuleviku lugu.

Läbi küsimuste nagu “Mis teeb mulle Eestis rõõmu?” ning “Mida võtaksin kaasa minevikust, et näha seda tulevikus?” sündisid kas üksikud või grupilood, mis iseloomustavad arutelust osa võtnud inimeste nägemust tuleviku Eestist.

Ühe festivalil osalenute ühisloominguna sündinud loo avaldame ka siin:

Minu Eesti aastal 2040

Meil on selja taga palju aastaid seda oma Eestit. Neid aastaid tuleb kindlasti veel. Kuid see, milliseks need aastad kujunevad, on ikka veel meie endi teha.

Mina olen nõus Eesti tulevikule kaasa aitama. Mina tahan unistada. Minul on üks ilus ettekujutus sellest, milline võiks see minu tulevik Eestimaal olla.  Minul on päev aastast 2040.

Ma teen oma silmad hommikupäikeses lahti. Ma olen vaba. Minu enda kujundada on järgnev päev. Ma võin kiita takka, rõkata rõõmust, kurjustada, maha laita – need on minu valikud.

Mul on minu sõbrad. Nad elavad minu südames. Aga nad on ka minu taskus telefonis, laual arvutis, rahakotis ID-kaardil. Ma olen üks suur E. On nii hea, et kõik on nii lihtne. Lihtne on hea.  Lihtsusel ei tasu ennast eksitada lasta. Vaat’ et iga päev muutub midagi. Neid muutusi ma ei karda. Need arendavad mind ja mu riiki.

Jah, mul on valikuid mõelda. Mul on ka valikud teha. Ma tantsin flamenkot, õpin kreeka, hiina ja sango keelt. Ma käin kokakoolis ja õpin tšellot. Homme oli plaan programmeerimist lähemalt uurima minna.

Võimalused on minul. Võimalused on mu lastel. Nende kool on suurepärane. Lapsi on seal koolis maalt ja linnast. Mu laps on õnnelik. Ta elu on mitmekesine. Tal on sõpru, erinevaid sõpru. Mu laps oskab mitmeid keeli. Aga on üks keel, mida ta lisaks teadmisele ka tunneb – meie oma keel, eesti keel.

Ma elan linnas. Minu esiemad seda linna ei tunne. Minu linnas on õhk puhas. Õhk on puhas, tänavad on puhtad, minu meel on ka tänu selle puhas. Roheline on siin. Mul on omad peenrad. Jah, täitsa linnas. Sõpradel on ka.

Ikka veel tõmban päikese tõusuga masti Eesti lipu. Isegi kui seda lippu käepärast poleks, tõuseks see iga päev mu südames. Mul on mu riik, mu rahvas, mu teadus, kultuur. Laulu- ja tantsupidu tuleb ju suvel, kes enam teab, mitmes see on. Aga päris mitmes. Sellest ma ei väsi.

Tantsida täna omi tantse, laulda omi laule, rääkida oma keelt, hoida oma riiki ja kaitsta lähedasi – see on minu päev tuleviku Eestis.

Loo autorid on Inga Jaagus,  Liina Kalamees, Jan Poznahirko, Indrek Rikka, Mariann Rikka, Birgit Rootsi, Maiu Uus.

Arvo Pärt kahe inforuumi liimiks

„Noh, kas praegu on infosõda või kõigest (info)torm veeklaasis?“ esitas Ago Gaškov Narva linnusemüüride ääres suurel arutelualal muiates provotseeriva küsimuse.

„Raske öelda, tundub, et on suur segadus,“ arvas mururohelises mantlis naine esimesest pingist.

„Torm! Kindlasti torm, sest infot on tõesti palju,“ nentis vanem proua arutelu-ala tagumisest nurgast.

„Mulle tundub, et see küsimus on natuke valesti esitatud. Niisamuti võiks küsida, kas inimestel on eriarvamusi või kas erinevad riigid ajavad isesugu poliitikaid. Sellest mõttekäigust edasi minnes taandub küsimus sellele, millise raevukuse astmega kaitsetakse oma arvamusi/riiki/positsioone,“ arvas Ilmar Raag, kes istus koos Darja Saare, Natalja Kitami ja Maksim Ragalskiga [eel]arvamusfestivali arutelus, mis keskendus küsimusele, kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise.

„See on võitlus inimeste hingede ja mõistuse pärast ja seetõttu pigem sõda,“ arvas Ragalski vastusteringi lõpetades.

Nõnda algas Narva [eel]arvamusfestivali suure arutelu-ala mõtisklus inforuumi kujundamise ja võimaliku mõjutamise üle. Räägitakse ju mitmel pool, et käimas on halastamatu infosõda ja kodunt nina välja pistes saame kindlasti propagandaga korraliku obaduse vastu mõistust. Ning kindlasti on Eestis inforuumist rääkides kõige suurem mure selle üle, kas kohalikud venekeelsed inimesed tarbivad piisavalt Eestis toodetud meediat, kas saavad aru ja tahavad ka kaasa mõelda.

Narva [eel]arvamusfestivali inforuumi arutelus osaleja.

„On võimatu, et tekiks meedia, mis suudaks ühendada kogu rahvast,“ tõdes Raag. Ja küllap ei olegi vajalik sellise monstrumi olemasolu või vähemalt tundub, et seda ei oodanud arutelust osavõtjad. Ühise mõistmise pudelikael on tumedapäise vene noormehe sõnul esmalt see, et kahel Maarjamaal elaval rahvusel on nukralt vähe ühist. Väärtuste, lootuste ja teadmiste vahetamine ning ühise jututeema leidmine võiks rahvustevahelist lõhet oluliselt vähendada.

„Tuleb leida erinevaid teemasid, mis inimesi liidaks. Üks neist võiks olla näiteks kultuur,“ arvas järgmine festivaliosaline. „Niisiis Arvo Pärt kahe inforuumi liitjaks?“ päris Gaškov vastu. „Aga miks ka mitte?“ vastas noormees.

Kuid nagu tõdes Maksim Ragalski, inforuumist rääkides tuleb kindlasti meeles pidada üht reeglit: see on miski, mida luuakse. Päris kindlasti asub seda tegema ka Rahvusringhäälingu uus venekeelne kanal ETV+. „Olen veendunud, et uued vene auditooriumile suunatud projektid on edukad siis, kui sisu vastab siinsete venelaste väärtushinnangutele. Eestlaste ja venelaste väärtushinnangud on erinevad,“ pani Ragalski ETV+ peatoimetaja Darja Saarele südamele, et pelgalt tõlkimisest ei ole kasu.

ETV+ peatoimetaja Darja Saar

Saar kinnitas aga läbi arutelu korduvalt: ETV+ on enamat kui üks telekanal. Vene keelde tõlgitud eesti „Aktuaalse kaamera“ uudiste tekste ei tasu sealt kunagi otsima hakata. Plaanis on teha originaalsisu, millest suur osa on tulnud rahva endi seast ning levida Facebookis, festivalidel, raamatute, näidendite ja rahvaalgatustena. Just nii pannakse alus ühisele suhtlusele, koostöö käigus tõstatakse puudutavaid teemasid ja leitakse sobiv suhtlusviis.

„Olen väsinud sellest, et keegi pidevalt ütleb mulle, kuidas otsustada, mida pean vaatama, tegema ja kuidas elama; et keegi valib välja, mida ja kuidas otsustada. Noored ja vene inimesed on sellest samuti tüdinud. /—/ Et selleks, et mul oleks hea elada, peaksin kaerajaani tantsima? Vabandust, aga mulle meeldivad hoopis ballett ja ooper. See aga ei tähenda seda, et ma ei tahaks anda oma panust riigi arengusse. /—/ Väga kaua on räägitud sellest, et peaks olema rohkem infovahetust, aitab nüüd lihtsalt rääkimisest ja teeme selle ükskord ära,“ sõnas Saar.

Natalja Kitim selgitas hiljem Arvamusfestivali blogimeeskonnale, et ETV+ on praeguseks üleskutse peale saanud enam kui 200 ideed, mis aitavad panna aluse eesti-vene ühise mõistmise platvormile, üks saabunud ideedest teostatakse sügisel. Ning et nüüd tõesti tegutsema on hakatut näitab seegi, et mõne aja eest algas 70 vene ja eesti gümnaasiuminoore meediakoolitus. Segakeelne 35-liikmeline tiim saab oskusi esimest korda suuremalt lihvida augustis, Arvamusfestivalil Paides.

Kool peaks olema lihtsalt kool

Haridusarutelu NarvasMis on vene kool Eestis? Kas see on Eesti haridus vene keeles või vene haridus Eestis? Mis on õpilaste jaoks tulevikule mõeldes kõige kasulikum?

Neile ja veel paljudele teistele haridust puudutavatele küsimustele proovisid Narvas toimunud [eel]arvamusfestivalil vastust leida Eduard Odinets, Irene Käosaar, Kristina Kallas, Triin Ulla ja Sergei Seredenko. Arutelu juhtis Aet Kiisla.

Lühikesele küsimusele „Mis on vene kool Eestis“ järgnes hingest tulev avalik arutelu, mille käigus said sõna paljud erinevad arutelus osalejad. Omi mõtteid sel olulisel teemal olid jagama tulnud mitmed õpetajad ning õpilased eesti ja vene koolidest.

Kui sageli öeldakse, et „arvamusi jagus seinast seina“, siis antud arutelu puhul oli arvamusi küll palju, kuid need klappisid omavahel ja lõid justkui ühe suure avaliku arvamuse. Vestluse käigus tuli välja, et kool peaks olema lihtsalt kool. Ei ole vaja eraldi vene kooli ega eesti kooli, vaja on kohta, kus õpilastel oleks piisavalt võimalusi valida ning saada parim haridus. Eduard Odinets ütles, et pole oluline, mis keeles õpitakse. Pigem tuleks esmalt paika panna tulemus, milleni hariduses püüeldakse ning seejärel pole vahet, kuidas selle tulemuseni jõutakse – peaasi, et jõutakse.

Jaguneti väiksematesse gruppidesse, kus vaadati tulevikku, pakkudes visioone, milline võiks olla vene kool Eestis tulevikus. Mõtteid ja ettepanekuid oli mitmeid – luua rohkem suuri kvaliteetseid ühisgümnaasiume; koolitada vene õpetajaid nii, et nad oleksid kompetentsed eestikeelset haridust pakkuma; anda eesti ja vene lastele võimalus tasuta eelkooli raames üheskoos mängida ja õppida ning koondada erineva emakeelega õpilased mitte ainult ühte koolimajja, vaid ka ühte klassi.

Arutelu lõppedes jäi kõlama üks kandev mõte – mõelda tuleb eelkõige lastele, neile peab andma võimaluse valida. Nii publik kui ka eeskõnelejad avaldasid lootust, et nende valikuvõimaluste pakkumisteni tulevikus ka jõutakse.

Arvamusfestivalil otsitakse Eesti tuleviku lugu

8.2_land_of_contrasts-nilson_04Arvamusfestival ootab sel aastal kõiki huvilisi osalema Eesti tulevikuloo välja mõtlemises ja esimene võimalus kaasa lüüa on homme Arvamusfestivali eelfestivalil Narvas.

„See, millises Eestis me elada soovime, on meie kõigi – minu ja sinu – teha,” ütles tulevikulugude kogumise eestvedaja Marten Lauri. „Küllap oleme kõik ühel hetkel tulevikule mõelnud. Tulevikulooga on võimalus seda teha koos mõttekaaslastega. Üksteist ära kuulates ja enda sisse vaadates saab sellele tuleviku-Eestile sammu lähemale astuda.”

Ta lisas, et tulevikulugu ei ole niisama “arutelu”, vaid see aitab päriselt enda sisse vaadata ja mõelda, et see, millises Eestis me tulevikus elada tahame, ei ole kellegi teise teha kui meie enda. Eesmärk ongi kaasata kõik eesti inimesed, kellel on huvi Eesti tuleviku teemadel kaasa rääkida. Mõtteid vahetama ja üheskoos arutlema on oodatud need, kes julgevad oma soovid, ettepanekud ja unistused Eesti kohta välja öelda.

Arutelud ei eelda mingisugust ettevalmistust. Kohapeal vestluse käigus sünnivad kas isiklikud või grupilood ning arutelude lõppedes peaksid osavõtjad suutma sõnastada selle, mida nad kas üksi või koos kaaslastega ise Eesti tuleviku jaoks teha saavad. Kõik kirjapandud tulevikulood talletatakse ning edastatakse loovmõtlejatele, kirjanikele, luuletajatele, stsenaristidele, kunstnikele ja teistele tõlgendamiseks.

Esimene tulevikulugude arutelu toimub Arvamusfestivali eelürituse raames 30. mail Narvas. Vabas vormis arutelu „Eesti tulevikulugu otsimas“ algab kell 17.00.

Hea arutelutava annab osalejatele käitumisraamistiku

0000054_argumenteerimine-juhtimisesArvamusfestival soovib tuua kokku inimesed ja organisatsioonid üle Eesti ning anda neile võimaluse mõnusas, sundimatus õhustikus vestelda nende küsimuste üle, mis Eesti jaoks olulised, ent millest tavaliselt räägitakse kinnistes koosolekuruumides.

Selleks, et Arvamusfestival oleks võimalikult hea mõttevahetusplatvorm kõigile, on meeskond sõnastanud hea arutelutava ja ootab, et festivalil osalejad sellest kinni peaksid.

Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor, mis on Arvamusfestivali hea arutelutava?

Arvamusfestivali ellukutsujad leppisid esimesel aastal kokku seitse põhimõtet, mis on festivali korraldamise aluseks. See ongi Arvamusfestivali hea arutelutava. Seda võiks võrrelda põhiseaduse üldosaga, kus on kirjas, mis on need suured väärtused ja printsiibid, millest lähtuvalt korraldajad teevad jooksvaid otsuseid.

Meie jaoks on oluline, et inimesed austaksid nii kõiki teisi festivali osalejaid kui ka nende aega ja oleksid teiste inimeste suhtes hinnanguvabad, reageerides inimese mõtetele, mitte tema isikule. Ootame, et arutlejad tõestaksid oma väiteid ja peaksid kuulamist sama oluliseks kui kõnelemist. Tahaksime, et arutlejad keskenduksid lahendustele selle asemel, et lihtsalt kritiseerida. Ja üldiselt tahaksime, et kõneleksid inimesed, mitte esitlusmaterjalid, seega PowerPointi kasutamisest soovitaksime pigem loobuda.

Miks on festivalil sellist raamistikku tarvis?

Korraldajad vahetuvad, esialgsed suusõnalised kokkulepped võivad ununeda. Uued, festivali käivitamisel ettenägematud olukorrad võivad korraldustiimi ette kerkida. Nendel puhkudel aitab hea arutelutava kiiresti leida õige lahenduse, ei pea hakkama otsast peale elu ja festivali mõtet läbi väitlema. Saab vaadata head arutelutava ja sealt meenutada, mis on kogu tegevuse n-ö DNA.

Kui ma tulen Arvamusfestivalile osalema ja tahan head arutelutava austada, siis mida ma pean silmas pidama? Kuidas peaksin käituma?

Hea arutelutava punktid on kirjas nii festivali toimumispaigas, kavas kui ka kodulehel. Nende läbilugemine võtab alla minuti, kuigi igaühest võiks rääkida tunde. Festivali ajal näpuga järge ajama ei pea. Nagu juba ütlesin, on heas arutelutavas näiteks kirjas, et kuulamine on sama oluline kui kõnelemine, et hea arutelu sünnib vastastikusest austusest ning et väärtuslikeim on argumenteeritud arvamusvahetus, kus oma seisukohtade toetuseks esitatakse ka loogilisi ja faktilisi tõestuskäike. Asjad, mida mõistlik inimene heas arutelus nagunii teeb.

Üks hea arutelutava punkt, mille vastu Eesti avalikus ruumis kiputakse siiski sageli eksima, on reageerimine inimese esitatud mõtetele, mitte tema isiku ründamine. Nii et kui festivali külastaja tahab head arutelutava austada, siis võiksid Vallimäelt eemale jääda isikute pihta käivad pilked ja sõnarünnakud. Loome koos kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna, kus igaühel on õigus oma arvamusega arutelus osaleda.

Anna festivalile hoogu!

Eelmise nädala lõpus alanud Arvamusfestivali Hooandja kampaania annab võimaluse toetada seda, et augustis oleksid tingimused arutlemiseks mõnusamad kõigile osalejatele, kaasa arvatud festivali vabatahtlikele.

Hooandjate toetusel loodetakse katta enam kui 150 vabatahtliku majutus- ja toitlustuskulud festivali ajal. Osa rahast kulub sellele, et muuta Vallimägi mugavamaks, pakkudes rohkem istumisvõimalusi ja varjualuseid. See kõik peaks kaasa aitama sellele, et festivaliala soosiks võimalikult palju kaasavaid aruteluformaate ja oleks vihmakindel.

„Tellime toetuse abil võimalikult palju töid kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,“ rääkis Arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski. „Meil on üks suurem unistus – toota koostöös EKA arhitektuuri eriala magistrantide, õppejõudude ja inseneridega vihmakindel varjualune, mis sobib Paide Vallimäe looduskaunisse keskkonda.“
Korduvkasutatav varjualune on moodne, mugavalt üles seatav ja kokkupandav ning vaatamata oma avatusele ja õhulisusele pakub see kaitset tuule ja vihma eest. „Joonised ja maketid on juba olemas, nüüd on vaja varjualune päriselt valmis teha,“ lisas Melioranski.

Samas võib juhtuda, et küllaltki mahukas ja palju tööd nõudev varjualuse projekt valmib alles 2016. aasta Arvamusfestivaliks.
Nagu tavaks, teeb Arvamusfestival kõikidele hooandjatele tänutäheks festivaliga seotud kingitusi. Kingituste hulgast leiab nii Arvamusfestivali kõrvarõngaid, Stella Soomlaisi spetsiaalselt festivali jaoks loodud nahast käepaelu, õpilasfirma Sikikikilips loodud kikilipse kui ka Reet Ausi disainitud Arvamusfestivali T-särke.

Lisaks hooandjatele toetavad Arvamusfestivali Avatud Eesti Fond, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Eesti Energia.

Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil Paide Vallimäel. Festivalilt leiab hulgaliselt võimalusi, et lüüa kaasa inspireerivates aruteludes ning diskussioonides, leida oma ideedele ja ettevõtmistele kaasaelajaid ning hankida uusi ja põnevaid tutvusi.

„Eks Arvamusfestivali teevad ja toetavad need, kelle arvates on Arvamusfestival üks võimalus ise midagi ära teha, muuta elu Eestis paremaks,“ sõnas Melioranski.

Hoogu saab anda 7. juulini Hooandja kodulehel.

Hellam: Arvamusfestival kui mõtete laulupidu ja vaidluste folk

1972754t81he0baSel suvel kolmandat korda toimuv Arvamusfestival avab festivalihooaja juba 30. mail, mil Narvas toimub esimene arutelude päev, mis aitab tuua erinevaid teemasid ja debatte inimestele lähemale ja koju kätte.

Eelfestivali eesmärk on luua keskkond uute ideede ning ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks, arendada arutelu- ja suhtluskultuuri Eestis ning inspireerida inimesi oma elu mõjutavatel teemadel sõna sekka ütlema.

Päeva jooksul leiab aset mitu inspireerivat arutelu. Näiteks mõtisklevad Eduard Odinets, Irene Käosaar, Kristina Kallas, Triin Ulla ja Sergei Seredenko selle üle, mis on vene kool Eestis, arutelu „Eesti tuleviku lugu otsimas“ mõttetalgutel üritatakse sõnastada, mida eesti inimesed ise oma riigi tuleviku jaoks ära teha saaksid.

„Narva festival keskendub paljuski Narva arengu tuleviku teemadele,” tutvustas Narva festivali Mall Hellam, kes juhib üht olulisemat Arvamusfestivali toetavat organisatsiooni: Avatud Eesti Fondi. „Päeva avavad venelastele hästi tuntud Artemi Troitski ja Vasja Oblomov, kes lahkavad Venemaa olukorda ja arenguid kultuuriinimeste vaatenurgast. Loodetavasti tuleb põnev ja inforikas päev.“

Põnev ja mitmekesine on ka augustis Paides toimuva Arvamusfestivali programm. Plaanis on arutelusid soorollide, kodanikuühiskonna, tervise, ettevõtluse, eetika ning paljudel muudel huvitavatel teemadel. Lisaks uutele teemadele võib festivalil näha ka uudsemat lähenemist teemaaladele.

„Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus.

Nagu eelmistel aastatel, on ka sel korral festivali kandvaks jõuks inimesed, kes julgevad ja tahavad erinevatel Eestit puudutavatel teemadel kaasa rääkida. “Aastad on näidanud, et Paide festivalile tulevad kokku inimesed, kes on huvitatud Eesti käekäigust ja soovivad Eesti asjades sõna sekka öelda. See on omamoodi mõtete laulupidu ja vaidluste folk, mis ühendab endas väga erineva taustaga inimesi,“ rääkis Hellam. Ta lisas, et Arvamusfestival pakub harukordse võimaluse kohtuda silmast silma, luua kontakte, vaielda ja arutleda otse ja oma nime all ning muuhulgas saada uusi teadmisi ka väljendus- ja väitlusoskuse alal.

Veebruaris toimunud ideekorjele laekus 250 mõtet, millistel teemadel võiks tänavusel festivalil arutleda. Nendest pannakse kokku üle 30 teema-ala. Festivali programm peaks selguma lähinädalatel.

Artemi Troitski: Lauluga võib protesteerida

42518BF0B08CD8055FF830A6C6F6EE9FD90DF78EFC1AE031D9AB6BE13F65CF7BMuusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitski silmis on laul üks arvamuse avaldamise vormidest. Narvas astub Artemi Troitski järgmisel laupäeval osalejate ette koos Vene muusiku Vasja Oblomoviga, et koos arutleda, milline on muusika tähtsus ühiskonnakriitikas. Mida arutelult oodata?

Millest 30. mail Narvas Vasja Oblomoviga räägite ja mis teemasid puudutate?
Ei tule arutelu, vaid pigem dialoog minu ja Vasja Oblomovi vahel. Vasja Oblomov on tuntud Venemaa laulja. Ta on pärit Rostovist, aga viimased aastad on elanud Moskvas ja kirjutab väga huvitavaid laule aktuaalsetel teemadel. Oblomoviga räägime väga erinevatest asjadest. Ma ei tahaks, et jutt puudutaks praegust poliitilist olukorda ja üldist keerulist olukorda Venemaal.
Arvan, et räägime temaga muusikast, kaasaegse Vene meedia olukorrast, meie ühistest sõpradest, tuttavatest, muusikutest, avaliku tegelastest jne. Vasja Oblomov pole ainult muusik, koos Mihhail Jefremovi, Dmitri Bõkovi ja Andrei Orloviga on ta sage külaline telekanali Дождь saates „Господин хороший”.
Meie jutt puudutab kindlasti ka selliseid teemasid nagu kultuuriinimeste reaktsioon sellele, mis toimub praegu Venemaa poliitilises elus. Kuidas nad reageerivad erinevatele hiljuti kerkinud probleemidele, näiteks tsensuurile, usklike tunnete kaitsmisega seotud probleemidele jne.

Muusika nagu sõna – see on autori viis oma arvamust avaldada. Missuguseid eelised on Teie arvates muusikal? Kuidas autorid avaldavad oma arvamust muusikaga?
Ma just arvan, et muusika pole arvamuse avaldamise viis. Arvamus saab ikka avaldada ainult sõnadega, arvamus tuleb formuleerida. Ainult siis saab see kõlada arvamusena.
Muusika mõjub mitte sõnadega, vaid emotsioonlasel tasandil. Muusika mõjub üldse mitte intellektuaalsetele retseptoritele, vaid pigem tunnetele, temperamendile, sentimentaalsusele ja muule.
Muidugi, laulud võivad olla ka sisulised. Asjatult ei räägita näiteks protestilauludest, millega väljendatakse mingisugust protesti. Kuid see ei puuduta muusikat, see puudutab sõnu.

Eelmisel aastal osalesite Arvamusefestivalil Paides. Mis muljed Teile jäid?
Muljed on väga head. Mulle meeldis juba festivali idee, kus kokku oli pandud vabad arutelud erinevatel teemadel ja oli võimalik käia ühelt lavalt teisele, kuulata arutelusid nendes küsimustes, mis sind puudutavad.
Minu arust on see väga kena formaat ja mul oleks hea meel, kui ka Venemaal oleks võimalik midagi samasugust. Aga ma pole kindel, et meil see sama rahulikult toimiks nagu Eestis. Paides ma igatahes ei näinud mingit esinejate agressiivsust ega konflikte inimeste vahel. Ausalt öeldes, mul on väga raske ette kujutada midagi samasugust kaasaegsel Venemaal, kuna olukord riigis on praegu väga pinev.

Järgmisel laupäeval, 30. mail toimub esimene Arvamusfestival Narvas, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes soovivad kaasa mõelda meie kõigi tuleviku osas. Tegemist on esimese eelfestivaliga, mis loodetavasti muutub samasuguseks traditsiooniks nagu on Arvamusfestival Paides, mis toimub tänavu 14.-15. augustil juba kolmandat korda.

Rohkem infot leiad siit: bit.ly/1FyARRn

Loo autor: Jekaterina Kalinitševa

Algab Hooandja kampaania

varjualuneKa tänavu saavad soovijad toetada arvamusfestivali Hooandja ühisrahastuskeskkonnas.

Seekord kogutakse raha nii festivali aasta ringi korraldavate vabatahtlike kui ka osalejatele mugavamate arutelutingimuste loomiseks. «Mõeldes festivalil osalejatele, soovime panustada Paide Vallimäe ala mugavamaks muutmisse. Näiteks tellime toetuste abil tööd kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,» selgitas arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski.

Hooandjad saavad tänutäheks kingitusi: valikus on näiteks festivali särgid, kõrvarõngad, kikilipsud ja käepaelad. Rohkem teavet aadressil: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Järva Teataja, 22.05
“Algab Hooandja kampaania”

Arvamusfestival kutsub uksi avama

IMG_7588Hea viis arvamusfestivalist maksimumi võtta on pakkuda mujalt tulnutele kodumajutust. See annab võimaluse tutvuda põnevate inimestega teistest Eesti nurkadest ning vahetada arvamusi mugavas koduses keskkonnas.

Paide avatud noortekeskuse juhataja Margit Udam avas eelmisel aastal oma kodu ukse kuuele arvamusfestivali vabatahtlikule.

Oma kogemuse põhjal julgeb Udam soovitada ka teistele paidekatele: avage oma kodu uksed, sest Paidesse ei satu just palju turiste ja on hea näidata, et paidekad on meeldivad ja avatud inimesed, kellel pole põhjust oma kodu häbeneda.

«Arvamusfestivalil osalejad on vahvad laia silmaringiga inimesed, kes on palju käinud ja näinud,» ütles Udam. «Mina kutsun küll üles, et avage oma uksed. Te saate sellest nii palju!»

Et Udamile ja tema perele meeldib suhelda ning uusi inimesi ellu leida, oli mõte kodumajutusest loogiline. «Maailmas on väga palju väga lahedaid inimesi, kellega tuttavaks saada ja diskuteerida maailma asjade üle,» lausus ta.

Kodumajutamise positiivne külg uute tutvuste ja kogemuste kõrval on Udami meelest erilised emotsioonid. «Meil perega oli situatsioon, kus pidime hommikul kell kuus kodust ära minema. Jätsime külalistele võtmed ja panime söögi valmis. Polnud hirmugi, et võib midagi juhtuda,» lausus ta.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja arvamusfestivali külastajatele, kes pole pärit Paidest. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kel on kodus vaba pinda, kus ööbida. Tegemist ei pea olema vaba toaga, piisab ka elutoa diivanist.

Kodumajutus ei pea tähendama, et endal tuleb kodust välja kolida, samuti ei pea lubama kostilisi oma koju päris tasuta.

Need, kel on huvi ja tahtmist tutvuda inimestega teistest Eestimaa kohtadest, võivad ühendust võtta arvamusfestivali Järvamaa tiimi juhi Maiko Keskülaga e-posti teel (maiko@arvamusfestival.ee).

Lisaks on võimalus registreerida oma voodikohta või tuba mugavalt AirBnB või booking.com keskkonnas, kus saab täpsemalt määrata, milliseid külalisi koju ootate.

Järva Teataja, 21.05.
“Arvamusfestival kutsub uksi avama”

Narva eelarvamusfestival juba järgmisel nädalal

Kuu viimasel laupäeval, 30. mail ootavad arvamusfestivali korraldajad ärksaid eestimaalasi Narva, kus esimesel eelfestivalil otsida tuleviku-Eesti lugu, aga püüda leida ka vastust küsimusele, mis on venekeelne haridus Eestis.

Festivali avab muusikakriitik Artemi Troitski ja muusik Vasja Oblomovi mõtisklus selle üle, milliste proovikividega seisavad silmitsi kultuuri- ja ühiskonnategelased.

Järva Teataja, 21.05
“Narva eelarvamusfestival juba järgmisel nädalal”